Ablogi

Võõrad suled. Aiablogijad loevad

2012-02-13T09:11:00.001-08:00

Vaatasin pisut ringi ja mis ma näen, sõbrad loevad :)
Haavikuemand kirjutab kolmest hääst raamatust blogis Happy in bloom
Tii on rohkem lauale kuhjanud ja nende hulgas ka mõned autorid, kelleni mina jõudnud pole. Loe blogist Linnametsa mändide all.
Muhediku blogist aga kaevasin välja postituse, mis puudutas Ain Raali "Maailma ravimtaimede entsüklopeediat".

Muidugi loevad ja rohkemgi veel:)

Nagu kombeks, üritasin ka laias võrgus ringi vaadata, aga seal kohtab mõistagi ohtralt müügitööd. Kotkas pidi hädaga kärbseid ka sööma, nii lisan siia nimekirja konteineraianduse raamatutest, mille on kokku pannud Kerry Michaels. See on tema töö. Siia kõrvale üks hää raamatu ülevaade blogist Roses and Other Gardenings Joys, mis on puhas lõbu.

Täiendatud :D
Vaata Kaarnalille blogisse, postitus Kuldsed kaaned ja hindamatu sisu.

Lühisoovitus : pojengid

2012-02-12T10:15:00.000-08:00

Katrin Uurmann. Pojengid ja nende kasvatamine. Õppematerjal

Richard Bird. Beds and Borders. Simple projects for the weekend gardener

2012-02-05T06:21:00.000-08:00

Esimest korda sirvisin seda raamatut Räpina Aianduskooli raamatukogus. Mittestatsidele koju ei laenutata, mis on loomulik ja et raamat tundus huvitav tellisin Book Depositorist. Vahepeal polnud aega lugeda, nüüd sunnib külm seinte vahele ja koolitükid on jõudnud ka peenra planeerimise (loe kavandamise) teemade juurde. Sestap ma ma seda raamatut soovitaksingi, sest eesti keeles on selleteemalisi veel vähe saadaval. Siin-seal raamatutes laiali, aga eraldi väljaaannet ei meenu. Kes teab nimetada, parandagu mind kommentaariumis.

Raamatu tagakaas tutvustab autorit kui aianduse eksperti ja vaadates tema raamatute nimekirja, pole kahtlustki. R.Bird on kirjutanud erinevatel aiandusteemadel nagu nt köögivilja aiast, metsaaiast jne Internetist ma tema eluloolisiandmeid ei leidnud. Minu raamaturiiulis ootab veel läbi töötamist tema raamat "Woodland Gardening", mille Muhedik mulle laenas :)

"Beds and Borders" on välja antud kahasse fotograaf Stephen Robsoniga. Siit kaante vahelt leiate 20 projekti, mis on sammhaaval esitet. Amazoni raamatupoe lingi alt saab põgusa ülevaate sisust.

R.B. ütleb sissejuhatuses, et (ääre)peenrad võivad kõnetada meie kõiki meeli sealhulgas ka haistmismeelt ja kuulmist - kujutlege helisid, mida tekitavad erinevad kõrrelised või bambus, isegi maitsmismeelt, sest paljud taimed on ju söödavad. (Ääre)peenrad on nagu seljatugi, millele toetudes võib nautida kogu välisruumi poolt pakutavaid võimalusi. See raamat pakub erinevaid taimekooslusi sõltumata istutusala suurusest. Märksõnaks on kohandamisvõime. Autor soovitab kasutada seda raamatut oma kujutlusvõime hüppelauana. Iga peatükk kirjutab lahti temaatilise taimestamise koos ladinakeelsete nimetuste ja kogusega, toob välja ühe või teise peenratüübi eelised ja vajaliku ettevalmistuse, kujundamise,kavandi, ruumijaotuse, alternatiivse taimenimekirja, värvivaliku ja tähtsamad hooldustööd.

(Enne kui edasi kirjutada, pean tunnistama, et olen tõlkimisega pisut hädas. Nii et kõik parandused on kommentaariumis teretulnud.)

Esimene peatükk räägib traditsioonilisest (ääre)peenrast. Järgmisena käsitletakse rohtlaaia (herbaceous) peenart. Seda tüüpi peenrad võivad olla küll tavalisemast töömahukamad, aga pakuvad rohkelt võimalusi. Siin on väga tähtis kasvukoha ette valmistamine. Väga tähtis faktor kõigi peenarde kujundamisel on hooajaga arvestamine, erandiks pole ka ühevärvilised peenrad. Viimaste aastate linnahaljastuses kohtab enam ühevärvilisi peenraid. Peatükk algab viitega maailmakuulsale Sissinghursti Lossi aiale (Sissinghurst Castle Garden), mis on kujundatud nö ruumide kaupa ja mille "valge aed" on eeskujuks ühevärviliste peenrate loomisel.Teise näitena on kasutatud aeda, mille leiate lingi alt Hidcote Manor Garden. Raamatu näide on roosades toonides peenar. Ühevärvilise peenra loomine võib tunduda lihtne eesmärk, aga ei ole seda mitte, sest ühel värvitoonil võib olla väga palju varjundeid, mis omavahel alati ei sobigi. Näiteks klassikaline ühevärviline peenar on valge, toon , mis loob ajatu ning rahustava tunde. Puhta valge ja kreemika valge toonid ei tarvitse omavahel hästi sobida, nii tuleb taimi hoolikalt valida.

Oma õpingukaaslastele soovitaksin süveneda peatükki bedding border, geomeetrilised peenrad. (sobib abiks suvelillede peenra plaani kujundamisel).

Selle peenra kujundamisel on kasutatud meie mõistes suvikuid ja sukulente. Ühte taolist peenart võis näha eelmisel suvel Tartu Botaanikaaias.

Kui silm on värvidest väsinud, võib kavandada peenra, mille põhielement on lehestik ehk siis foliage bed. Selle peenra eelised on kestvus läbi terve aiahooaja ja kasutades okaspuid, miks mitte läbi terve aasta. Peenart võib kujundada sujuvate üleminekutega või kontrastide abil. Alternatiivsena rohelisele on raamatus ära toodud hõbedastes toonides kujundatud peenra kavand.

Raamatus kirjutatakse veel segapeenardest, veesilma ümbruse taimestamisest, loomulikult ka varjupeenrast ja läbikäikudest (walkthrough borders), lõhnaaiast jne jne. Uurige sisukorda ja valige endale meelepärane peenrakujundus.

Raamatute tellimine 2. Better World Books

2012-01-24T10:45:00.000-08:00

Head asjad levivad ikka läbi sõprade ja kolleegide:) Pole seegi raamatupood erand. Better World Books sai alguse kahe tudengi maailmaparandamise plaanist ja kui nende kodukale vaadata, on see ettevõtmine hästi edenenud. Hetkeseisuga on raamatuid annetatud 5 976 735, taaskasutusse on läinud 69 734 032 raamatut, raamatukogude ja kirjanduse fondidesse on kogutud 10 880 359 dollarit.

Raamatuid tellisin minagi tükki neli, nende hulgas raamatud püsililledest, veeaiast, igivana klassikalise kujundusraamatu. Kui esimene tellimus oli teele pandud, sain ootamatu ja muheda vastuse.

Hello ,
(Your book(s) asked to write you a personal note - it seemed unusual, but who are we to say no?)
Holy canasta! It's me... it's me! I can't believe it is actually me! You could have picked any of over 2 million books but you picked me! I've got to get packed! How is the weather where you live? Will I need a dust jacket? I can't believe I'm leaving Mishawaka, Indiana already - the friendly people, the Hummer plant, the Linebacker Lounge - so many memories. I don't have much time to say goodbye to everyone, but it's time to see the world!
I can't wait to meet you! You sound like such a well read person. Although, I have to say, it sure has taken you a while! I don't mean to sound ungrateful, but how would you like to spend five months sandwiched between Jane Eyre (drama queen) and Fundamentals of Thermodynamics (pyromaniac)? At least Jane was an upgrade from that stupid book on brewing beer. How many times did the ol' brewmaster have one too many and topple off our shelf at 2am?
I know the trip to meet you will be long and fraught with peril, but after the close calls I've had, I'm ready for anything (besides, some of my best friends are suspense novels). Just five months ago, I thought I was a goner. My owner was moving and couldn't take me with her. I was sure I was landfill bait until I ended up in a Better World Books book drive bin. Thanks to your socially conscious book shopping, I've found a new home. Even better, your book buying dollars are helping kids read from Brazil to Botswana.

Eagerly awaiting our meeting,

Raamatud tellisin 10 jaanuaril, kätte sain 23.jaanuaril. Postikulusid ei lisandunud.
Allpool viidatud video räägib selle ettevõtmise algusest. Hüva surfamist!

ehitame maja

2012-01-15T00:40:00.000-08:00

Taliharjapäev on tänaseks läbi. Maha on sadanud lõuna-osariikide esimene korralikum kiht lund, mille alt turritavad heinanutid. Hää seos postitustega, mis juba pikemat aega ootavad toimetamist. Tahaks korraga kirjutada nii Prantsusmaa aiafestivalist, mis toimus Loire'i orus asuva Chaumont' lossi maadel. (Meie keeles saab selle kohta lugeda Aiaklubi lehelt Mäng aias. 2006. Ajakiri Ландшафтный дизайH kirjutab sellest oma artiklis, mis kannab intrigeerivat pealkirja "Tuleviku aiad.").

Kui ka põnevast Jaapani arhtitektist, Junya Ishigamist, kes oma töös püüab ühendada maastikku ja arhitektuuri, aga seda on juba mitu korda paremini kirjeldet blogis Inkedinblack.

Aga eelpool nimetet ajakirjas köitis mu tähelepanu foto, millel oli kujutatud putukahotell. Mõni suvi tagasi sirvisin ajakirja "BBC Gardeners World", mille üks number on täielikult pühendatud teemale "Wildlife in the garden". Toona tundus see mulle pisut kauge teema, sest meil ei ole ju elukeskkond veel selline, et me peaksime putukaid aeda meelitama ent alles mõned kümnendid tagasi polnud vajadust ka koduloomade loomaaedu pidada, maal elas vanaema, kes pidas lehmi, lambaid, kanu...

Alles see oli:)

Täna ei ole minu uues aias ilmselt mingit putukate puudust, sest terve krunt on üks suur putukate hotell, igal pool miskit vedeleb ja kõduneb :) ent tasapisi luuakse Eestiski esialgu loodushuviliste laste tarbeks putukamaju. Nagu kirjutab Loodusesõber on hotelliks neid ehitisi kohatugi nimetada, pigem on see maja, sest seal elatakse, mitte ei ööbita. Kui järgi mõelda, siis lisa lepatriinudest ei ütleks minagi ära:)

Foto: http://www.metrofieldguide.com/?p=175

Londoni linn leidis võimaluse säilitada kasulikke putukaid linnakeskkonnas ja selleks kuulutati välja võistlus, mida toetasid linn ja kinnisvarakompanii British Land. Konkurss toimus Londoni arhitektuurifestivali raames ja kandis nime “Beyond the Hive”. Võitnud tööd leiate environmentalgraffiti.com leheküljelt

Kevad pole enam kaugel ja kui otsite oma laste jaoks põnevat ja jõukohast aiategevust, siis mõni nurk on putukamaja ehitamiseks alati saadaval. Näpunäited jagatakse blogis rohelised näpud

Ajakiri AED sügis 2011. Elle Ahse taimede tellimisest.

2011-12-10T22:29:00.000-08:00

Talv on tulekul ja iga aednik teab, et kaugel see kevadki on :) Aastaringselt on üks otsitumaid teemasid - kuidas interneti kaudu taimi tellida.
Ma ei ole küll viimasel ajal vaadanud, kas meie oma hea aiakiri "Aed" sügisenumber on veel kaubandusvõrgus saadaval, aga tasuks kontrollida. Nimelt on sügisnumbris palju huvitavat lugemist. Kes on ostmisega hiljaks jäänud, astuge läbi lähimast raamatukogust.
Tänases postituses tahan soovitada Elle Ahse kirjatükki "Miks ma tellin taimi välismaalt?". Miks siis tellida? Muidugi tasub võimalusel eelistada kodumaist, sest siin kasvanud taimed on meie ilmaoludega kohanenud ja vastupidavad, aga on mõned põhjused, miks kaugemale vaadata: vahendajad, valik, usaldusväärsus, hind. Kust ja kuidas tellida?

Tasub teada: "Väljaspoolt Eestit tellima asudes on kõige arukam pöörduda soovidega kõigepealt ikkagi tootjafirma poole, veel parem, kui see aiand tegeleb ka sordiaretusega. Need vanad ja auväärsed firmad, mis on spetsialiseerunud vaid ühele või paarile taimeperekonnale või ühesuguste kasvunõuetega taimede sortimendile (vee- ja kaldataimed, sukulendid või alpitaimed), hoolivad väga oma heast mainest ja sealt tellides võib olla täitsa kindel, et saadetis on kvaliteetne ja iga sort vastab oma nimele" (lk 26) Veel soovitusi: loe põhjalikult läbi kodulehe info, kasuta sõprade kogemusi, väldi vahendajaid. Lahti on kirjutatud mida peab teadma maksudest ja kuidas tellitud taimedega ümber käia.
Hea kärsitu lugeja,
enne kui alustad, soovitan artikli läbi lugeda :D

Artiklis nimetet firmad:
Cayeux
Ensata Gardens
Fransen Hostas
Sarastro Stauden
Thomas Tamberg

etc

Lisalugemist:
Muhediku maailm: postitus Vette sündinud
Taga talu lood:aialood
Aialeht. Seemnete tellimine

Abiks ladinakeelsete taimenimede õppimisel

2011-11-14T01:24:00.000-08:00

Foto: Kiskjasiil. 2011

Räpina Aiakool. Botaanika. õp. Svetlana Tund. 2010

Evelin Saarva. Metsabotaanika. Luua 2003
Fotosüntees

Dendroloogia konspekt.Pärnumaa kutsehariduskeskus
Calmia Istikuäri OÜ iluviljapuud. Kirsid

Suvelilled. Kaks käsiraamatut.

2011-10-30T22:21:00.001-07:00

Kuidas kujuneb lillemood? Läbi suvehaljastuse, müüginimestike, kodusaadete? Käes on sügis ja hoolsamatel meie hulgast on suvikute seemned juba kogutud.Uute seemnekataloogide kõrgaeg on alles ees. Mõned napid kuud puhkust ja siis alustavad aednikud-katsetajad ning aiandid juba uut hooaega, mille tulemusi näeme kevadel.
Tänase postituse teema on suvelilled ja kirjutama ajendasid mind kaks raamatut ja mis seal salata - sellesuvine leid - argentiina raudürt :) Nimelt olen ma juba paar suve Pärnust läbi sõites imetlenud lillepüramiide ja mõistatanud taimede nimesid ning asja uurides jõudnud sinna, kus teised juba ammu kohal :) Rääkimata sellest, et kooliaasta algas rohttaimede teemaga.

Valisin kaks raamatut, mis täiendavad teineteist suurepäraselt: hetkel veel müügis Anu-Kristin Tara "Suvelilled" ja juba läbi müüdud Lena Manssoni ja Bertil K.Johansoni 2006.aastal ilmunud "Suvelilled".
Viimatinimetatud on välja antud Maalehe kirjastuse poolt. Tõlkijaks Maie Vihuri. Lena Manssonilt on eesti keelde tõlgitud kokku neli raamatut, ilmumisaastatega 2002-2006. Põhjamaade autorite valik tõlkimiseks on mõistetav - ilmastikuolud on sarnased. Lena Mansson kirjutab, kuidas, kuhu ja milliseid suvikuid valida. Temaatiliselt on ülesehitus üldisemalt üksikule, mis annab lisaväärtuse, sest õpetab taimi teise pilguga vaatama, nt ptk värvidest. Leidsin siit huvitava soovituse talviseks planeerimiseks. Tegemist ei ole leksikonilaadse käsiraamatuga. Esimene pool on pigem nagu lugu aiast. Hea raamat algajale aednikule. Teemad:kõrgekasvulised suvelilled; formaalsed peenrad; konteineraiandus; lõhnav oaas, lilled köögiviljade seas, värvid, pisidetailid, suvikute kaaslased. Teine osa on siis juba lühikirjeldused ning tabelid (taimede omadused ja nõudmised) ja nimestikud,

nt "Vahel on peenra esiletõstmiseks vaja hästi kõrgeid taimi.[...] Neid suvelilli ühendab kõrgus, muud näitajad on varieeruvad. Mõned on kõrged ja kitsad, õitega varte tippudes. Teised on põõsasja kasvulaadiga jõulised ja leherikkad, nagu riitsinus ja eukalüpt. Eraldi rühma moodustavad väikeste ja väheste lehtedega harunevad taimed, mille õied asetsevad varte tippudes, nagu ümarlehine titoonia ja argentiina raudürt. Välimus määrabki suvelillede kasutusviisi" (L.M. ptk "Kõrgekasvulised püsililled, lk 6).
Lühikirjeldused on jäetud raamatu lõpuossa.

Anu-Kristin Tara. Suvelilled.Tallinn, 2009. Kujundaja Mai Grepp. Olles pisut õppinud ja ringi vaadanud suvelillede õppematerjali hulgas, julgen seda raamatut soovitada kui väga head käsiraamatut. Autor ütleb eessõnas, et siia kaante vahele on koondatud kümne aasta kogemused suvelillede kasvatamisest pereaiandis. Välja on valitud suvelillede raudvara ja nii nagu igale aednikule kohane, ka poputamist nõudvad kapriissemad suvikud. Eraldi on välja toodud mujal maailmas populaarsed uued liigid ja sordid.
Sisukord: Kasvunõuded; istutamine anumatesse; istutamine peenrale; levinumad kahjurid. Suvelillede paljundamine: otse kasvukohale külvamine; taimede ettekasvatamine, pikeerimine ja taimekasvatus, pistikutega paljundamine. Klassikalised peatükid, mille lisaväärtus on soovitusnimestikud iga peatüki lõpus. Minu jaoks oli huvitav leid nt "valged ja kuupaisteaia lilled"
Peatükk "uued ja perspektiivikad suvelilled". Perspektiivikate suvelillede all mõeldakse neid meil veel vähetuntuid taimi, kes oma päritolumaal kasvavad püsikutena või on tuntud kui toataimed.
Raamatu lõppu on lisatud indeksid: eestikeelsed taimenimed, ladinakeelsed taimenimed ja kasutatud kirjandus. Fotomaterjal on hea kvaliteediga, eraldi on autor tänanud Tartu Botaanikaaeda, Tallinna Botaanikaaeda, aianduskeskust Hansaplant, Räpina Aianduskooli ja Kristiine Aiakeskust, kus on pildistatud suur osa lilledest. Samuti Eesti Aiaklubi, mille aiareisidel on tehtud mitmed raamatu fotod.

Iga uus hooaeg toob mõne põneva avastuse või siis teisisõnu märkad taime, kelle potensiaal on siiani sinu jaoks varjatud olnud. Selle suve taimede hulgas on minu üheks lemmikuks salveide perekond. Salveid on tuntud nii maitsetaimena kasvatatava aedsalvei kui ka üheaastaste rühmataimedena. Minu aias on aastaid isekülvi andnud aedsalvei kirjulehine sort, kelle lehtede roosa-valge-lilla värvikombinatsioon pääseb eriti hästi mõjule augustist hiliskülmadeni. Sel suvel Räpinas käies avastasin enda jaoks laiuvaõielise salvei (Salvia patens) ja hall salvei (Salvia farinacea). Raamatus on nende iseloomustus ära toodud: Mehhikost pärit hästi suurte puhassiniste õitega mitmeaastane taim, mida meil kasvatatakse üheaastasena. Kasvab olenevalt sordidt 40-60 cm kõrguseks puhmaks. Õitseb juunist septembrini. Külvist õitsvate taimedeni kulub 3-4 kuud. Seemned külvatakse märtsis, idanevad valguse käes 20-22 kraadi juures 4-7 päeva. Taimi pikeeritakse ja pintseeritakse korra ning kasvatatakse suhteliselt jahedas (14-16 kraadi). Õue võib istutada alles pärast öökülmaohu möödumist. Eelistab vett hästi läbilaskvat, toiteainerikast mulda päikselisel kasvukohal. (lüh. lk 93)

Lisalugemist: http://tagatalulood.blogspot.com/
Räpina Aianduskool. Suvelillede generatiivne paljundamine
Räpina Aianduskool. Suvelilled

Botaanika aednikele. Brian Capon Botany for gardeners

2011-10-18T10:06:00.000-07:00

Kui gümnaasium on jäänud aastakümnete taha ja botaanikast on udused mälestused ent huvi kuidas taimed tegelikult elavad, säilinud, siis võib kätte võtta inglise päritolu botaaniku Brian Caponi raamatu "Botany for gardeners" Raamatu esimene trükk sündis tudengitele peetud loengusarja tarvis tehtud märkmetest, millele lisandusid autori fotod.
Minu riiulis on selle raamatu kolmas trükk (2010). Kõik ülevaated kinnitavad üksmeelselt, et tegemist on lihtsalt loetava ja huvitavalt illustreeritud raamatuga. Selle väitega olen päri, mõnes kohas on vaja küll sõnaraamatut kasutada, aga see on minu kasin keeleoskus. Sissevaate leiate siit
"Botaanika aednikele" ei ole siiski puhtalt praktiline juhend, kuigi annab kasulikku informatsiooni. Näiteks pügamisest ja vegetatiivse paljundamisest saadakse paremini aru, kui on tuntakse taime ülesehitust, anatoomiat ja kasvuhormoone. Terminid, mida kasutatakse on lahti seletatud. Kolmanda trüki puhul on lisatud ka peatükk taimede teaduslike nimetuste ülesehituse ajaloost ja struktuurist ning selle loogikast.
Oleks mul vaid hetkel rohkem aega :(
Mõnusa ülevaate sellest raamatust leiate A way to garden com lehelt

Piet Oudolf

2011-10-04T04:13:00.000-07:00

Kujutle end sisenemas uude paika. Esimene mulje jääb alati kusagile hingesoppi alles. Tagasi pöördudes saab see paik juba uued mõõtmed, sa tead, et selle künka taga on väike maja ja maja ümber aed ja aia taga algab kasetukk ning varsti tead sa iga puud, rada, käänakut. Kui see paik on sulle tuttavaks saanud, siis võib ähmaselt meenuda, millise tunde see tekitas esimesel kohtumisel. See on hoopis teine koht.

Mõne aednikuga on aga sama lugu. Ma olen kusagil põgusalt kirjutanud või kavatsenud kirjutada Piet Oudolfist. Viimati sattusin lugema ajakirja Landscape Architecture Magazine. Mõni maastikuvaade võib olla nii intrigeeriv, et sa tahad rohkem teada, kes ja kuidas.
Tegemist on Hollandi maastikuarhitektiga, kes on tuntud oma looduslähedase kujundusviisi poolest. Ta alustas oma karjääri 1976 aastal Hollandis, Haarlemi linnas. Teda huvitas eelkõige see, kuidas taimed kasvavad ja oma esimestel tööaastatel liikus ta ringi rohkem botaanikute ja ökoloogide kui aednike-kujundajate seltskonnas. Oudolfi edasiviivaks jõuks oli frustratsioon, mida tekitas 1970 ndatel Euroopa aianduses kehtinud range reeglistik. Leidmaks uusi "hea iseloomuga" (good character), taimi, (pikem õitsemise aeg, huvitav seemnekupra kuju ja struktuur), suundus ta aianditesse üle terve Euroopa. "Need aiad olid ilusad, aga ma otsisin midagi, mis oleks erinev ja spontaansem", ütleb Oudolf. 1982. aastal kolis Oudolfide perekond Hollandi külakesse Hummelo ja rajas sinna aiandi, mis sai varsti tuntuks oma eriliste taimede poolest. Piet Oudolf oli aastakümneid tuntud ka kui taimekasvataja. Ta tutvustas ka uusi sorte nagu nt Salvia verticillata ja hübriide nt Monarda, tuntud kui `Oudolf`s Charm`.

Piet Oudolf kasutab maastikukujunduses püsikuid, et luua muljet aastaaegade vaheldumisest ja tekitada puhtaid abstraktseid värvimustreid. Üks tema põhimõte on "The flower, that short evanescent firework of color, is "icing on the cake. What you really need are plants that are going to perform after they stop flowering." Aednikuna valib ta püsikuid pigem nende kuju ja struktuuri kui õitsemise järgi. Õitsemise aeg on nii lühike, me vajame selliseid taimi, kes on ilusad ka enne ja pärast õitsemisaega, õied on lihtsalt boonuseks.

Penelope Hobhouse "Aianduse ajalugu" mainib Piet Oudolfi põgusalt kolmel lehel. Sissejuhatuses on tema maastikku pilti kasutatud loodusliku hoolivuse näitena. Raamatusse süvenedes jõuab aga loodusliku aiakujunduse lätete juurde. vt ptk Muutuste aeg. Naturalismist modernismi 1870-1950.

Ma tahan öelda, et kõik need esmavaated aia- ja maastikukujunduse raamatutesse tunduvad täna natuke teised kui aasta tagasi. Mitte, et ma juba tajuksin tervikut, aga kindlasti olen ma sinna poole teel.

Ent tagasi aednike juurde. Juba mainitet ajakirjas Landscape Architecture Magazine, selle aasta kolmandas numbris kirjutatakse Piet Oudolfist ja tema kaasautorist Noel Kingsburgist lähemalt. ( ettekujutuse, mida see ajakiri endast kujutab saate, kui loete vabalt jagatavat aprillikuu numbrit.)

Oma sõnavõtus Chicago Botaanikaaias ütleb Oudolf, et me püüame luua aeda (dogma) vabalt. Me ei lõika tagasi, kui raamat ütleb, et peab lõikama. Me teeme seda siis, kui me seda õigeks peame, kui see tundub ilus. Iga taim meie aias on lubatud, kuni ta näeb hea välja ja peab end kenasti üleval.

(minu meelevaldne tõlge, loe lõiku siit)
Mõned Oudolfi lemmikud: Amsonia hubrichtii, Stachys `Hummelo`, Sedum `Sunkissed`, Sedum `Matrona`, Rodgersia `Die anmutige`ja `Briza media`, Aruncus `Horatio`.

Oudolfi aretused: Aster `Herfstweelde`, Monarda `Oudolf`s`, Salvia `Dear Anja`, Echinacea `Vintage`Salvia `Eveline`, Salvia `Purple Rain`.
Uued taimed:
Eupatorium rugosum `Snowball`, Phlomis tuberosa compact form

Piet Oudolf kasutab oma aedade loomisel detailset taimede paigutust. Tavalise lihtsa ja lineaarse kõrguste ja värvide hierarhia asemel võiks seda võrrelda muusikapalaga, mis kasutab kordust, motiivi, mis varieerub nii suuruselt kui skaalalt. Oudolf kasutab maatriksit, millesse lisatakse suuri taimegruppe, mis on rõhutatud üksikute väiksemate, suuruselt ja värvilt erinevate taimegruppidega. Aeda kujundades arvestab ta taimede väljanägemisega igal aastaajal. Nagu ta ise ütleb, et ta kasutab kujunduses neljamõõtmelisust, neljas mõõde on mõistagi aeg.

"Something that is out of flower often still looking pretty good. Even if it is dead and falling over, it can be pretty nice- for example, when the buds are frozen"

Ümber pandud ajakirjast Landscape Architecture Magazine, March, 2011 Alex Ulam "A Plantsman for all seasons" ja interneti materjalidest.

Loe lisaks: Piet Oudolfi uut raamatut Landscape in Landscapes tutvustab blogi The Dirt
"Dream plants for the natural garden" By Henk Gerritsen, Piet Oudolf, raamatunäide
blogipostitus (viide Oudolfile) On-the-road-cornerstone-sonoma

P S ajakirja Landscape Architecture Magazine 2011 aasta numberid saab koju laenata Tartu Linnaraamatukogu tehnikakirjanduse osakonnast.

põnevad aiablogid (3)

2011-10-03T07:07:00.000-07:00

Lubatakse vihmast nädalat. Kes saab, teeb tule ahju ja seab end mõnusalt sisse. Olen mõnda aega linke salvestanud, siin nad on.

Soe ja südamlik aiablogi Šotimaalt shirls gardenwatch. Te leiate siit tehnilisi nippe oma blogi tuunimiseks, palju viiteid lindudele ja liblikatele kuni YouTube`ni välja. Lugemist võib raskendada taustavärv, must tagapõhi on kontrastne.Sisu poolest soovitan siiski ette võtta.
Bliss blogi valisin ma siia postitusse sellepärast, et tegemist on aedniku ja sisekujundajaga, kelle blogi on saanud mitmeid auhindu ja on mõnusalt muhe lugemine.
Mullamehe blogi ehk Soilman http://www.soilman.net/ Tema blogi sisaldab ka linki How to ehk Kuidas
Vahelduseks on päris hea ka ühe mehe blogi lugeda, aga seda peab ütlema, et enamasti on aiarahva blogid üsna ühtlaselt mõnusas ja lobedas stiilis üles tähendatud, sõltumata sellest, mis soost aednikuga on tegemist.
A Plant Hunter Tim Wood, kolmanda põlve taimekasvataja, kelle töö on leida uusi taimi. Tim Wood on välja andnud ka mõned raamatud, mille reklaami leiate blogist.

Vaatasin veidi ringi, et kas leian ka mõne blogi, mis kirjutab aiaraamatutest. Pisut pika pausiga blogi kannabki nime Gardening Books Blog
Mõne põhjalikuma soovituse leiab sellest postitusest Best Garden books ning PoCo Garden Club's Blog ja ülevaatlikuma siit. Allen`s blog

Mõnusaid õhtutunde kamina ees :)

II Lillesibulalaat Võhma Juurikas

2011-09-13T05:58:00.000-07:00

Head ettevõtmist tuleb toetada. Ablogi soovitab:

17.septembril toimub Võhmas II Lillesibulalaat Võhma Juurikas.

Laata korraldab Võhma aiandusselts Kanarbik.

Laat toimub Võhma linna kultuurikeskuse ümbruses. Kaubeldakse ainult aiasaaduste ning käsitööga. Laat keskendub sibullilledele ja teistele dekoratiivtaimedele, mida paljundatakse juurikatega. Kuid nagu ühele sügislaadale kohane leiab laadalt ka viljapuuistikuid, aiasaadusi, püsililli ning palju muid dekoratiivtaimi.

Oma taimi tulevad pakkuma Sulev Savisaar, Mati Rang, OÜ Aiasõber, OÜ Haideaed, Järvselja taimeaed, Enno talu, OÜ Valgeanso ja paljud teised.

Laadal esinevad Võhma piirkonna tantsijad, lauljad, puhkpillirühm, Võhma näitering Rassijad, Pilistvere näitering ning õhtu lõpetab ansambel Trahter. Välja on pandud käsitöönäitus, näitamaks kohalike näpuosavust ning fotonäitus "Võhma abori geen", tutvustamaks võhmalasi nende igapäevaelus. Avatud on mitmed õpitoad, nagu Vildivabrik, Küünlatsehh ja Lilled Rinda, kus saab ise meisterdada. Õpitoas Lilled Rinda on võimalik osa võtta parima taimeaksessuaari konkursist, kus peab kasutama seltsi nimelille – kanarbikku. Parima lilleaksessuaari valmistajat ootab auhind. Ostetud kavade vahel loositakse auhindadeks vähelevinud sibullilli. Välja kuulutatakse aunimetuse Võhma Juurikas laureaat. Kõik on oodatud uudistama, kauplema ning osa võtma.

Sakala Võhma Juurikast
Laada kohta saab teavet telefonidelt
5649 0784, 437 7220, 5345 7584

Aedniku kassa :)

Nurgake taimemüügist. Kauplemiseks läks juba kell 9 hommikul!

Helle Väärsi. Seenemaagia ehk värv ja paber seentest

2011-09-12T03:13:00.000-07:00

Tänavu lubatakse pikka ja sooja sügist. Kel aed puhkama seatud ja purgistamise maraton eduliselt läbitud jõuab metsa seenele. Seeneraamatutest sai pikemalt kirjutatud eelmisel sügisel, aga sedapuhku midagi osavnäppudele.
Kirjastus Menu on välja andnud Helle Väärsi raamatu "Seenemaagia ehk värv ja paber seentest". Raamatu on kujundanud Einike Soosaar. Fotod: Tiit Koha, Corbis/Scanpix. Kaanekujunduse trükk on pisut udune, aga muu pildimaterjal on hästi valitud ja kaunisti kujundet.

Foto:http://www.hvprojektid.ee/

Autorist: Helle Väärsi on maastikuarhitekt. Paljudes kodudes on aiaraamatute riiulil "Kõrreliste lummuses" (Maalehe Kirjastus, 2007). Kes on jälginud kodusaateid, on näinud ka videoklippi Helle Väärsi kõrreliste aiast.

Nimetet Seenemaagia raamat on jagatud kaheks. Esimene osa on pühendet seentega värvimisele, teine osa õpetab puuseentest paberit tegema. Kõrvalepõikena olgu öeldud, et mul on hea meel, et kõik need söömise seisukohalt tarbetud seenehulgad (verev vöödik, soomusmampel, lepapässik :D, juurepruunik) on värvimiseks tõhusamad kui taimed. Ma vaatan neid metsas nüüd hoopis teise pilguga :)

Esimese osa lõpetab õpetus sellest, kuidas valmistada seene-vesivärvi.
Helle Väärsi on kirja pannud, kuidas tema seda teeb:
"*valan tükeldatud seentele nii palju vett, et need on kaetud. lasen keema ning keedan tasasel tulel 0,5-1 tund. Keetmisel eraldub seenepigment. Vesi aurustub ja järele jääb paksu konsistensiga seene-vesivärv.
*vajadusel kurnan seenesupi, et eraldada suuremad seenetükid.
*saadud vesivärvi säilitan külmkapis või jahedas." (H.V.lk.83)

Kui olete värvi valmis saanud, siis on aeg paberit valmistama hakata.

Paberi valmistamiseks võib puuseeni aasta läbi metsast tuua, seda ei pea ilmtingimata sügisel tegema. Helle Väärsi ei soovita ka suuri koguseid koju vedada, sest piisab kahest-kolmest puuseene viljakehast. Kuivanud seent on raske tükeldada. Autor tutvustab neid puuseeni, millest on kõige lihtsam paberit valmistada. Iga seene nimetuse/kirjelduse juures on ka pilt paberist. Peatüki viimases osas on ka näiteid tehtud töödest (mustriga kausid, rulood).

Tegemist on ilusa ja asjaliku raamatuga.

Loe lisaks:
Loodusajakiri.ee "Teeme seenest paberit"
Eesti Loodusmuuseum. Seentega värvimine
Eesti Loodusmuuseum. Värviseened
Lühike seentega värvimise ajalugu. Miriam Rice

Raamatute tellimine. The Book Depository

2011-08-24T11:08:00.000-07:00

Juhtusin lugema tellimussoovitust ja uurisin asja.

The Book Depository

Tellisin ka.

Tõepoolest transpordi eest raha ei nõuta. Valik ei ole veel ka nii suur kui amazonases, aga hakkab looma.Ooteaeg oli ka viisakalt nädal või paar päeva rohkem, ma olin nimelt kodunt ära. Minu proovitellimus sisaldas kahte raamatut, millest loodetavasti edaspidi lähemalt. Hind oli taskukohane, kuigi jah, raamatute ilmumisaasta pole just 2011.

järgneb...

Lubadused, lubadused...
Tuleb tunnistada, et esimene raamat on tüüpiline käsiraamat ja suuri üllatusi ei sisalda. Abiks ikka, kuigi eesti keeles on ilmunud märksa mahukamaid ja paremaid, nt Alanko "Püsililled"

"The easy-care gardening expert"i sirvides mõtlesin, et kui Jüri Annist kohendaks oma Laisa aedniku raamatut pisut Inglismaa oludele, mis aianduse seisukohalt on teadupoolest leebemad, siis võiks ta oma väljannet päris edukalt turustada. Kes aga on aiandusega veidi lähemalt tutvust teinud, teab, et easy-care aiandust pole olemas. Kui, siis ehk virtuaalaianduses. Aga on olemas hulk töövõtteid ja nippe, mis aedniku elu tõhustavad.

Autorist. David Gerald Hessayon on Küprose päritolu inglise botaanik, kes on tuntud aianduse käsiraamatute seeria Gardening Expert autor. Teda on tõlgitud mh vene keelde, eesti keeles sellelt autorilt midagi ilmunud pole. Nimetet raamatu esmatrükk ilmus 1996, 2007 a täiendatud trükk. Autor rõhutab oma eessõnas, et tema raamat ei ole mõeldud hooletutele aednikele, vaid pigem põhjalikele aednikele, kes teevad kõik kohe korralikult. Sissevaate raamatusse leiab siit.

järgneb...

Rein Sander. 101 Eesti puud ja põõsast.

2011-08-18T00:16:00.000-07:00

Serendipity

Ilmselt olete ise ka märganud, et kui hakkate millegi vastu huvi tundma, siis avastate, et vastused on siinsamas ja mõned neist on juba pikemat aega saadaval olnud, aga te pole märganud. Loed aiasõprade blogisid, satud botaanikaaeda, uudiskirjanduse riiuli ette etc etc
Aasta tagasi poetas naabrinaine möödaminnes, et põõsaid võiks rohkem olla. Ema ja isa aeda on mu vanemad juba mitmeid aastaid uusi puid ja põõsaid toonud küll laatadelt, küll puukoolidest. Mina arvasin, et mu väike linnaaed on selleks liiga ahtake ja et puud-põõsad ei ole minu teema v a mu kirgline suhe südaja aktiniidiaga ja soe armastus sarapuu vastu. Eksisin.

Mõne vastusega peab ootama, sest Laanede "Põõsaraamat" on pidevalt välja laenutet, aga viimastel aastatel on hakanud ilmuma asjalikke väljaaandeid nagu nt Robert Piiri "Vähetuntud marjad aias" jm (Rahapuu raamatut oleks ka vaja!). Eile laenasin Rein Sanderi raamatu "101 Eesti puud ja põõsast." Loodan autori leebe suhtumise peale, sest mul on plaanis seda väljannet mitmeti tsiteerida.

Rein Sander. 101 Eesti puud ja põõsast. Kirjastus Varrak, 2011. Eessõna saab lugeda Varraku kodulehelt :Rein Sander. Mitu puud Eestis kasvab?
Tunnistasin juba alguses oma võhiklikkust ja minu jaoks oli see otsast lõpuni üks põnev lugemine. Sain abi tundmatu tuvastamiseks, nimelt on mu aeda jõudnud huvitava juhuse tõttu pärgenelas Stephanandra incisa.

Foto: Ahti Tiirmaa http://ahtitiirmaablogi.blogspot.com/2010/01/pargenelas-stephanandra.html

Selgus, tegemist on Eestis võrdlemisi uue põõsaliigiga, mida tänini kasvatati peamiselt botaanikaaedades ja taimekogudes. "Perekonnas on ainult 4 liiki ja nad kõik pärinevad Ida-Aasiast: Jaapanist, Koereast, Põhja-Hiinast ja Amuurimaalt. Eestis on neid kasvatatud kahte." (R.S. lk 168-169)
Raamatut tasub uurida juba sellepärast, et siia on kogutud aiakogemus, mis on algajale suisa puust ja punasest ette tehtud. vt Kare deutsia Deutzia scabra.


Kare deutsia Deutzia scabra. Foto: M.Karolin TÜ Botaanikaaias, 2011

Sanderil on õigus, kui sa oled seda põõsast õitsvana näinud, ei anna hing enne rahu, kui oled ta oma aeda õitsema saanud, aga see pole nii lihtne, sest tegemist on külmaõrna põõsaga. Tõsi küll, autor märgib, et mõnel karmimal talvel külmub deutsia lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed. "Kui kellegi juhtub aias olema mõni külmakindlam vorm, siis seda tasuks kindlasti paljundada. Kõige lihtsam on paljundada haljaspistikutega -sorte paljundatakse sama moodi. Deutsia on hea juurduja." (R.S. lk 64) Järgneb õpetus odavast "minikasvuhoonest", mis koosneb potist, mis on maa sisse kaevatud ja suurest mineraalveepudelist meisterdatud katusest. (NB! algajal soovitan täpsemalt lugeda, sest minikasvuhoone juurde kuulub veel hulk tähtsaid pisiasju!).
Aiakogemuse hulka kuulub ka info puudest, põõsastest, mis võivad olla haiguste vaheperemeesteks. Nt "meie looduslik harilik kukerpuu on kõrrerooste vaheperemees. Seepärast raiuti teda viljapõldude naabrusest üksvahe päris halastamatult maha" (R.S. lk 116).

Nüüd on see koht postituses, kus ma annan endale aru, et ma ei saa teise mehe tööd siia blogisse ümber kirjutada, kuigi tahaks :D Ikkagi 101 huvitavat lugu :D Tõmbame siis otsad kokku:
"101 puud ja põõsast" annab hea ülevaate, kuidas paljundada, kuidas noorendada ja milliseid sorte oma aeda või niidule muretseda võiks. Olen täiesti nõus sellega, et "alati tasub aeda istutada ka mõni uus ja põnev puu, sest kuidas me muidu teada saame, mis seal kasvab ja mis mitte." Sel suvel sain Aarne Kähri aias proovida virsikut ja mõistagi otse puu otsast. Võimalik, et selleks peab botaanik olema, aga keegi ei keela vastupidist tõestamast :D Istutushooaeg kestab, edu kõigile!

Betoonist hobi

2011-08-10T05:01:00.000-07:00

Sügiseselt Malmö reisilt tõin kaasa mõned raamatud, nende hulgas Susan Zack ja Sania Hedengreni raamat "Betong en gjuten hobby".

Susan Zack ja Sania Hedengren kirjeldavad lihtsalt ja selgelt, kuidas kasutada betooni aiaelementide loomiseks. Raamatus on 33 projekti-ideed ehetest mööblini. Ohtralt pilte, nii et keeleküsimus pole probleemiks. Betoonimisel on kasutanud liivakasti vorme, plaadi sisse süvendi valamisel erinevaid šabloone. Huvitav võte oli palli peale asetatud heegeldatud linik, mis andis kumerale kausile ilusa mustri ning täisvalatud kummikinnas.

Küllap on seda varemgi tehtud ja omamaine kogemus on meil ka, see pole lihtsalt kaante vahele vormistatud.

Tänavusel aiablogijate kokkutulekul Viljandimaal saime nö käe valgeks ja segu-tunnetuse kätte Hilise juhendamisel. Meie kasutasime küll pisut teistsugust segu: turvas, liiv, tsement, aga eesmärgiks oli ka valmistada oma esimene aiapott-olevus :) Sedasorti loominguline plätserdamine on tore ja soovitan kõigil proovida.
"Tahaks ka sellist lehte!" "sain Muhedikult. (vt ka aia lugu ja tee loomist) Hiline on oma aias kivimüüregi püstitanud, rääkimata siis toredast potikursusest sel suvel.

Plätserdasin omapäi esimesed lehed, millest ühel on tänaseks kindel koht veesilma ääres. Testin vastupidavust :)

Loe lisaks:

The Artistic Garden`s Blog
Unique Garden Decor
See on tehtud tsemendist!

Tartu kesklinnas on nüüd võimalik 24/7 lauatennist mängida!

Teie võite aeda tekitada nt klaviatuuri või hiire :)
veel pilte lehtede abil loodud kaussidest, teekividest, mille puhul oli kasutatud ka värvi. See on mõistagi maitseküsimus, kes tahab värvib, kes tahab ei värvi.

Vaadake nüüd kodus pisut teise pilguga vorme ja anumaid - edu ja loovust betoneerimisel :)

Iluaianduse käsiraamat.

2011-08-04T04:06:00.000-07:00

Selle raamatu esimene väljaanne kandis pealkirja: "Iluaianduse käsiraamat : esimene eesti kliimatingimustest ja kultuuripildist lähtuv kompleksne aiandusraamat" . Väljaandjaks kirjastus Varrak, koostajaks Mari Laane. Pealkiri osundab selgelt käsiraamatu väärtusele, sest selle on kokku pannud meie aednikud, bioloogid, dendroloogid. Kaante vahel on kogemus, mis selgelt ja lihtsalt kirja pandud.

Raamatut on osanud ka lugejad hinnata, sest esimesele trükile järgnes veel kaks. Neist viimane aastal 2005. Tänase päeva seisuga saab seda käsiraamatut laenata raamatukogudest, sest raamatupoodidest seda enam ei leia. (Loodetavasti antakse välja ka neljas trükk)

2005.a. käsiraamatu autoriteks on: Mati Laane, Sulev Savisaar, Taavi Tuulik, Mari Laane, Tiit Juhani, Jüri Annist, Mihkel Saar, Rein Kuresoo, Tanel Seppel. Sissejuhatuses viidatakse ka neile inimestele, kes jõu ja nõuga abiks olid raamatu kordustrüki väljaandmisel. Sh Eleonora Ahse, Arnold Hannust, Aarne Kähr ...

Kaane kujundanud Mari Kaljuste. (mulle meeldis idee kasutada sisekaane pinda).

Mina aga ei teagi, millisest otsast seda raamatut kiitma hakata. Kas lõpust, kus on ära toodud lehekujud?

Kaanekujundus Mari Kaljuste

Või algusest, kus märgid ja lühendid?

Siit leiab abi kui hakkate valima aiastiili, rajama veesilma, istutama hekki, ostma taimi. Hea ettekujutuse saab alpiaiast, kõrgpeenrast, mold- ehk künaaiast, kuivmüüri taimedest, nõmmeaiast, veeaiast, luiteaiast jne jne. Kas te teadsite, et luitetaimi on parem külvata ja et parim külviaeg on hilissügisel või kevadel pärast lume sulamist? (lk 55, ptk aiastiilid)

Aia kujundamise peatükis soovitatakse alustada kõige töömahukamast ja kallimast - aiaehitistest. Seejärel määrata valitud stiilis taimegruppide suurus ja asukoht. (lk109, ptk aia kujundamine).

Taimede osale raamatus eelneb taimenimede lühikursus, et teaksite mis on takson, mis on liik, mis on sort ja seemik. Uskuge mind, kui kavatsete oma aiaga põhjalikumalt tegeleda, läheb teil neid teadmisi vaja. Pluss õpetus kuidas lugeda taimekirjeldusi. Õigupoolest on suurem osa aiandusteemat väga lihtsalt lahti kirjutet.

Raamatu lõpuosas on ptk Aiakujundaja abi. Taimenimekirjad, nt lahja liivase pinnase taimed, mis on omakorda jagatud: puud ja põõsad, roni-ja vääntaimed, okaspuud, püsikud, 1-ja 2-aastased taimed, sibullilled. Boonusena väike ladina-eesti aiandussõnastik, registrid ning kasutatud ja soovitatav kirjandus.

Kaanekujundus Mari Kaljuste

Leidsin raamatust ühe tuttava näoga taime - mikrobioota, oh, küll ta on vahepeal alles kasvanud :D

Soovitan lisaks lugeda: "Avameelselt aiast" Kodu ja Aed, 2011, nr.4.

Ene Veigel küsitleb Mari ja Mati Laanet.

Värske hapukurk

2011-06-19T14:08:00.000-07:00

Armas aiarahvas, mul ei ole kombeks kulinaariablogisid tutvustada ent värske hapukurk jaanipäevaks...
Mul käisid külas kolleegid ja sõbrad ning lõkke ümber maast ja ilmast rääkides jagas Valja meile põneva retsepti, mille pidime kõik ära proovima, aga pole veel jõudnud.
Tsiteerides Muhediku blogi - Kõik, mis peidad - kaotad ära, kõik, mis jagad, naaseb taasRustaveli
Siin on kuivalt soolamise õpetus. Proovige ja andke teada :)

Reet Palusalu "Taluaia taimed"

2011-06-14T07:17:00.000-07:00

Laiemale üldsusele on Reet Palusalu tuntud kui Räpina Aianduskooli õppejõud ning raamatu "Kalmu kujundamine" ,(ilmunud 2008, Ajakirjade Kirjastus), autor. Nimetatud raamat on endiselt populaarne, sest teema on aegumatu ja senine kirjavara puudulik.
Ootasin seda raamatut huviga, sest oma aeda püüan valida võimalikult iseseisvaid taimi, siis jääb aega ka nõrgukestega katsetamiseks.

Reet Palusalu. Taluaia taimed. AS Ajakirjade Kirjastus. Fotod: Reet Palusalu, Priit Grepp, Andres Vaasa. Kujundaja Anneli Akinde.
Raamat on suure pildimaterialiga ja hea tava kohaselt on piltidele ka selgitav jutt lisatud. Sellisest võttest on palju abi. Sissejuhatavalt kõneldakse taluaedade ajaloost ja tänapäevast. Taimede osa juhatab sisse peatükk traditsioonilised lehtpõõsad taluaias. Raamat on jagatud seitsmeks: taluaia lehtpõõsad, roni-ja vääntaimed taluaias, taluaia püsikud, lühiealised taimed taluaias, sibullilled taluaias, üheaastased rohttaimed taluaias, tööd talu iluaias. Lõpetuseks register kahes osas: ladinakeelsete ja eestikeelsete taimenimedega.
Lühiealiste taimede rühma kuuluvad peamiselt kevadised või varasuvised õitsejad, kui kõrged püsikud ei ole veel oma täiskõrgust saavutanud. Neid kasutatakse kujunduses püsikute vaheliste tühikute täitjatena. (R.P. lk 129). Need on kannikesed, verev sõrmkübar, tokkroos, habenelk, hall käokann, kuukress, vägihein ja üheksavägine, harilik öölill, kirikakar jt.
Raamatu rosin: Taimede ümberistutamise tabel, milles on liik, ümberistutamise vajadus (keskmiselt aastates), istutamise aeg.
Reet Palusalu aeda saab kiigata siit

Aarne Kähr "Ronitaimed"

2011-06-09T05:03:00.000-07:00

Aarne Kähri raamatu lugesin joonelt läbi juba eelmisel aastal. Olin täiesti kindel, et siin blogis on ülevaade olemas, aga selgus, et olin unustanud. Nii siis lubadused, lubadused :)

Kui aiaajakirju lugeda aastakäikude kaupa, tekib isemoodi kulgemise tunne, sest igal aednikul-autoril on oma stiil ja lähenemine. Aarne Kähriga kaasa minnes saad teada iga taime nimeloo. Kui segamatult kulgeda, siis ühel hetkel avastad, et oled jõudnud õdusasse paika ja Jutustaja räägib ühe loo teise järel. Kõigepealt antakse aimu, kuidas maailm loodi :) "Kui taimedele maad jagati, jäid ronitaimed hiljaks. Neile anti vaid näpuotsaga pinnast ja nii nad pididki ronima hakkama..." (Eessõna). Siit edasi aga kuidas selles maailmas tõhusamalt toimida. Kas teie olete ronitaimedest nii mõelnud? "Sõltumata sellest, kas tegemist on suure või väikese aiaga, aitavad ronitaimed aiamiljööd oluliselt parandada. Esiteks on nad kõige tõhusamad ruumikasutajad - ülespoole ronijad annavad minimaalsel aiapinnal maksimaalse efekti. Väärtuslikust kasvualast hõivavad nad ainult juurestikule vajaliku pinna, samas võivad lopsakamad liaanid tekitada puu jagu haljasmassi. Teiseks kasutab ronitaim teistest paremini ja ökonoomsemalt päikesevalgust - ülespidi kasvades jääb lõviosa lehti päikesele valla, mis tõhustab fotosünteesi ning tagab taime hea tervise ja kauni välimuse. " Kõnelemata sellest, et kujunduslikust seisukohast tõstavad ronitaimed tähelepanu keskpunkti inimsilmast kõrgemale. Lisaks on nad suurepärased rutiinimurdjad. me ei saa jõgesid tagurpidi voolama panna(minu liialdus), aga ronitaimed võivad voolata ka ootamatutes suundades. (lk 5 Miks just ronitaimed).

Raamatu on välja andnud AS Ajakirjade Kirjastus. Fotod: Priit Grepp, Anu-Kristin Tara, Elle Ahse, Sulev Savisaar, Mari Laane, Victoria Parmas, Anu Jõesaar. Kujundaja Külli Niedermann. Sari " 100 taime", Tallinn, 2010. Tartu Linnaraamatukogust saab kojulaenutuseks tellida siit.

Sisukord:
Miks just ronitaimed
Kuidas keegi ronib
Toed kui ronitaimede tugiisikud
Toestike värvus
Õige taim ja õige tugi
Majaseinad
Võresein ehk trellis
Piirdeaiad ja väravad
Pergolad ja varikäigud
Lehtla ehk vaatemajake
Vitspunutised, lattidest püstkojad ja lihtsad tokktoed
Elavtoed
Kasvatamisest üldiselt.

Veidi ka eksootidest (punakas kannatuslill, Passiflora incarnata, hiina rippuba, Wisteria sinensis jt)
Taimenimede register

KES

Puittaimed: Aktiniidia,

Aktinidia kolomikta juunis
Pildistanud Kiskjasiil

kilplehik, kuslapuu, luuderohi, lõhikhortensia, metsviinapuu, roniv hortensia,

Lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium. Pildistanud Kiskjasiil

sidrunväädik, tobiväät, tselaster, viinapuu. Püsikud: Dioskoor, humal, käoking, seahernes. Lisaks veel peatükk suvelilledest.

See väike raamat on mõnus teejuht kõrgematesse sfääridesse ( :D), kuhu aednik satub harva, aga tema taimed võivad seal troonida ja meie pilgu maast lahti tõsta :)

Kevadine aiapäev Tartu Ülikooli Botaanikaaias!

2011-06-01T12:09:00.001-07:00

Kes on suuremad aiahuvilised, neile soovitan botaanikaaia tegemistel silma peal hoida. Viimased kaks aastat on mai lõpus, juuni alguses toimunud aiapäeva üritused. Saab loengut kuulata ja taimi osta ja aiaekskursioone korraldatakse ka. Mina olen kaks aastat kohal käinud ja ei kahetse.

aiakirjad 1

2011-05-10T07:08:00.000-07:00

Mul on kodus üks ports väljalõikeid vanadest ajakirjadest. Seisavad kenasti ühes mapis ja kui on plaanide aeg, siis otsin nad jälle välja ning laotan põrandale laiali. Lisaks mapile on mõned ajakirjad, millest pole raatsinud loobuda. Üks ja siiani olulisem oma sisu poolest on (Kodukirja) "Aed", millest kahju küll, on mul olemas vaid mõned aastakäigud. Õnneks on meil olemas raamatukogud :) Nimetet ajakiri hakkas ilmuma 2002 aastal ja 2003-2004 ilmus koguni kaheksa numbrit aastas. Alates 2005 aastast ilmub aiakiri 4 korda aastas. Kogusin kõik kokku ja hakkasin sirvima ning nüüd olen tõsistes raskustes, sest soovitada võiksin igat numbrit :) Aiatrendid muutuvad ja ilmub hulk häid aianduse käsiraamatuid, aga igasse sellisesse numbrisse mahub vähemalt paar põhjalikku käsitlust taimedest. Kui hakkad aeda püsilillepeenrat rajama, siis lisaks teadmisele kuhu ja kuidas, oleks hea teada ka keda ja kellega :) Oma esimeselt läti lillemessilt tõin emale heitlehise rododendroni ja siit tekkis ka huvi nende taimede vastu, kuigi kasvatada ma neid ei kavatse. Rodode kohta võiks lugeda: Mati Laane "Ameerikas testitud külmakindlad rododendronid" (2002, nr 2) Muuhulgas sisaldab artikkel ka tabelit, kus on ära toodud rodode liikidevahelised hübriidid ja sordid, mis talusid temperatuuri -28C. Olemas on ka ameerika tsoonide jaotus ja selle ligikaudne vastavus euroopa tsoonidele. Samas numbris on Ann Tenno lugu Sakuteikist. Salajane õpetus Jaapani aedade loomisest. (Ishi wo taten koto- "Kivide asetamise, püstitamise kunst"). Numbri nipp: Marjapõõsast tüvipuu. Valige uuendamist vajavast põõsast välja noor tugev ja sirge 2aastane võrse. Lõigake juulis kõik teised oksad ära nii madalalt kui võimalik ja säästke põõsas sel aastal saagi kasvatamisest, et taime kogu jõud läheks vaid ühte võrsesse. Kui känd on suur, võib sellest suurema osa ära saagida-raiuda. Põõsa võib üles kaevata ja istutada uues kohas sügavamale, et vähendada uute võrsete kasvu, kuid see ei ole hädavajalik. Kui esimese aasta jooksul ainsa allesjäetud võrsega midagi dramaatilist juhtub või ei osutu see piisavalt kõrgeks, tuleks see uuesti täiesti maha lõigata ja jätta järgmisel kevadel väljakasvanud noortest võrsetest kasvama ainult üks ja kõige tugevam. Siduge väljavalitud vars toe külge ja näpistage selle latv tagasi. Sooja sügisega võib põõsas anda teisegi kasvu ja siis saab juba võra kujundamisega algust teha. Järgmisel kevadel murdke järjekindlalt ära kõik kasvud kännust ja tüve pealt, kuid soovitud kõrguselt laske vars hargneda tõeliseks väikeseks puuks. Järgmisel suvel ripub tüvipuult alla veripunaseid marjakobaraid nagu jõulupuult. Samuti võib toimida tikri ja valge sõstraga, kuid mustsõstrast kaunist tüvepuud ei kasva." (Mati Laane "Kesksuvised aiatööd" lk 63). Praegu, kevadel oleks väga arukas mõelda sellele, milline on teie aed sügisel. Mati Laane "Sügislillede kuld ja purpur" (2002, nr.3 lk 59-63) nt Hispaania ebahüatsint Hyacinthoides hispanica.

http://www.bulbsonline.org/ibc/en/publiek/index.jsf

või nt Oregoni preeriaküünal Camassia cusickii

Neljas number on pühendet kõrrelistele. Jüri Annist kirjutab kaldataimedest ja sooaia rajamisest. "Maa ja vee piiril" (lk 7-15). Jaan Kivistik "Milliseid õunasorte istutaksin koduaeda"

järgneb...

Rockwork at The San Francisco Flower & Garden Show

2011-04-15T08:50:00.000-07:00

Rockwork at The San Francisco Flower & Garden Show

Veesilm aias

2011-04-08T06:39:00.000-07:00

Butterfly Lore, vt linki

dragonfly-gardening.

Mul ei ole veel kindlat plaani peale uduse soovi aeda üks veesilm tekitada. Eks ole see ka pisut veider plaan, kui Tartus Emajõgi muudkui tõuseb. Kuna aga suurvesi teise linna otsa vaevalt jõuab, siis võib planeerida küll :D
Mõnda aeg aega olen veebis surfanud ja aru saanud, et selle kohta "kuidas?" on ohtralt materjali. Kõige parem allikas on aiablogid ja just omamaised ja mis eriti tore, juba tuntud headuses tsiteeritud ja viidatud. Ega tänagi teisiti saa :) Videosid leidsin ka palju, aga osa neist on rohkem müügitöö ja tootetutvustused. Ühte asjalikku videoseeriat tahaks soovitada, lehekülg 5minLifeVideopedia. Tegemist on siis portaaliga 5min.com. Keeleoskus tuleb kasuks, aga videod on piisavalt kõnekad :D
Pisut ka tahedamal ja käegakatsutaval teemal: raamatud ja vihikud. Enamasti on suuremates käsiraamatutes ka peatükk veesilmast aias. Teemaraamatute valikut saab uurida siit

Kodu ja Aia praktiline aiavihik nr 10. Veekogu aias. Koostanud Mari Laane. Tõepoolest ongi praktiline! Mõned nõuanded:
*oluline oleks, et veekogu oleks aiaelus iga päev nähtav
*otsi välja piisavalt suur sinakas kanga- või kartongitükk ja proovi seda aia eri paigus maha laotada, (ära lase end naabrite pilkudest häirida).
*mis on olulisem, kas peegeldus ehk vesi ise või koht purskkaevu või taimede jaoks
*veekogu ei vaja alati taimi, see võib meid köita ka oma teravmeelse tehnilise lahenduse ja stiilse kujundusega, (see pole minu jaoks, aga mõnele teisele ehk sobib) jne.
See väike aiavihik õpetab, milliseid materjale valida, mida rajamisel veel silmas pidada ja lõpuosas kirjeldatakse ka veetaimi. Väike, aga asjalik vihikuke.

Henrik Wanstadiuse Aiatiigid (Sinisukk, 2005) keskendub rohkem tiikide floora ja faunale. Tõlkinud Allar Sooneste. Pildimaterjali on piisavalt, aga minu seisukohast tundus ülalpool viidatud vihik praktilisem. Neile, kelle õueruum on piiratud või paikneb hoopis rõdul võib soovitada Philip Swindellsi raamatut Veesilmad iluaias. Lihtsalt tehtavad veeseaded ja purskkaevud sise-ja välisaedade jaoks. Väljaandjaks Kirjastus Valgus, 2001. Inglise keelest tõlkinud Ivar Veldre. Nagu selliste raamatute puhul tüüpiline - kiirelt ja hõlpsalt - on iga projekti juures kirjeldus, mida vajate, kuidas teha ja pildid. Esimene raamat, mis sisaldas ka peatükki veest siseruumides, nt kasvuhoones. Sellelt autorilt on inglise keeles ilmunud põhjalik veeaia (watergarden) entsüklopeedia. Tartu raamatukogudes seda tänasel päeval kahjuks veel pole.

Juba tuntud headuses sarja Aedniku ABC raamat Loona Potteri Üle vee. Tiigid, ojad ja sillad koduaias. Pisukese eakohase porina tahaks siinkohal endale lubada. Mulle meeldib väga praktiline võte kasutada pilte teema selgitamiseks ja selle raamatu puhul on need selgitused tõepoolest praktilised ning asjatundlikud. Ainuke häda, tekst on kursiivis ja väike ning kujundaja on kasutanud valget tooni. Prillikandja jaoks võib see kohati vaevarikas lugemine olla. Seda raamatut soovitaksin kõigile neile, kes vajavad ideid veesilma rajamiseks. Nagu autor sissejuhatuses ka ütleb on see väljaanne kokku pandud, et jagada reisidel kogutud ideid. Raamat on jagatud kaheks teemaks: vesi aias ja üle vee. Teemad, mida käsitleti põhjalikumalt kui ülalpoolnimetet raamatutes: tiigivee sügavus ja taimed, sügava vee taimed, madala vee tsoon, sootsoon, kaldatsoon. , millist puitu kasutada välitingimustes, mis on UV-seliti jne. Tiigikile pindala arvutamine= veekogu maksimaalne pikkus+2 x veekogu sügavus+2 x 50 cm=pikkus. Veekogu maksimaalne laius + 2 x veekogu sügavus + 2 x 50 cm = laius. Pikkus x laius = pindala.

Põhjalikum käsiraamat veekogu teemal on Björje Erikssoni, Pär Schyllanderi ja Bertil K Johansoni koostöös valminud raamat Veekogud aias. Esmamõttest teostuseni. Kirjastus Maalehe Raamat, 2007. Tõlkinud Hannes Königsberg. Olulised teemad: pumbad, filter, valgustus jne.

Veebist leiab väga põhjaliku kirjutise Tiigi ja märgala rajamine siit.

Viimane osa postitusest on pühendatud blogijatele. Kuidas siis ikkagi seda tehakse :D Vt Muhediku postitust Vesi aias. Eelmisel aiahooajal saime kaasa elada mitmele tiigi rajamisele. Aasta tagasi on isehakanud lillekasvataja oma blogisse lisanud pildirea "uduseid mõtteid aiatiikidest", (ime siis, et mina sama sõnavalikut kasutan :D) Blogist Aastaring lillepeenras leiate veesilma loomise loo ja kõik, mis sellega kaasas käib :) Otsimiseks tuleb kasutada märksõna väikeehitised. Thela aed, vaadake ka Hiliseaeda. Seda loetelu saab jätkata.

P.S. Otsides pilte sattusin Nagisse ja soovitan teilgi vaadata Anne Uibo aiapilte. Paar kaunist võtet on ka üle vee pildistatud.

Head kaevamist!

Ajakirja Gardener´s World: The 20 Best Plants Ever

2011-03-23T08:21:00.000-07:00

Ajakirja Gardeners World märtsinumber on juubelinumber. Juubilar on välja andnud nimekirja 20 parimat taime läbi aegade. Top20 koostajaks on Alan Titchmarsh, kes on kasutanud briti parimate aednike ja ekspertide abi. Kõiki 20 taime siin eesti keelde ümber panna võtaks palju aega, aga et see teema on huvitav, siis kirjutan mõned ümber.(tõlkimiseks oleks seda palju nimetada :D)
Lugemist oli rohkemgi, nt huvitav artikkel Monty aiast, selle loomise lugu. Mida põnevat veel, saate veebi sisukorrast lugeda. Tartus on ajakiri laenutatav linnaraamatukogu Tammelinna harukogust ja peakogus tehnikakirjanduse osakonnast.

Väljavõte top20-st:
kevadine sibulill nartsiss
narciccus "tete-a-tete" valinud Christine Skelmersdale . Põhjendus : see nartsissi sort on kõige mitmekülgsem. See, mis jääb puudu kõrgusest, selle teeb ta tasa õite jagamisega. Üks suur sibul kasvatab 3-6 õievart, millest igaüks on kroonitud 2-3 õiega. Ka ütleb C.S. et tegemist on väga vastupidava sordiga, tema peenar on juba 40 aastat vana. Sobib hästi alpiaeda, aga sobib suurepäraselt pottides ajatamiseks ja kasvatamiseks. Kasvab hästi koos sinise Anemone blandaga, varaste tulpidega Tulipa Stresa.

Clematis `Bill MacKenzie

Parim elulõng Clematis `Bill MacKenzie`. Soovitajaks Christopher Grey-Wilson.

(Pilt pärineb ajakirja fotogaleriist. BBC Gardener World Plant Finder.)

Võrreldes teiste elulõngadega on see sort elujõuline, rohkete õitega, hästikohanev ja kahjurite- ja haigustevabam. Esimesed õied ilmuvad juunis (meil ilmselt juuli lõpus) ja püsivad südasuveni, et sügisel seemnelaternatega meie aeda kaunistada kuni külmadeni välja.

Epimedium x versicolor `Neosuphureum`

Parim varjutaim: Epimedium x versicolor `Neosuphureum` pildiotsing veebis pakub tulemusi ilma "Neo-ta" nii, et õige leidmiseks tuli pisut rohkem surfata: müügikoht märgib taime 5 tsooni.(epimeediumite kohta leiad huvitavat pildimateriali ka siit) Soovitajaks Carol Klein. Eesti pakkujatelt ma sellist sorti veel ei leidnud.

Midagi "uuemat" Bob Brown valis parimaks kevadiseks püsikuks Podophyllum versipelle `Spotty Dotty`

Podophyllum versipelle `Spotty Dotty`

Pildid leheküljelt Heronswood, siit leiate ka 2011 aasta uustulnukad :). Bob Browni huviorbiiti jõudis see taim 2005.aastal. Ta ütleb, et sellel lillel on kõik omadused, mida ta ühe kevadise püsiku juures näha soovib. Suured, ilusa kujuga lehed, mis on dekoratiivsed ka veel mitu kuud hiljem. Punakas muster lehtedel ja effektsed õiekobarad lehtede vahel. Taim on elujõuline ja kohanev. Pikem tutvustus teise aedniku poolt Dave`s garden.

Sõbrad asjatundjad, kas tegemist on laudlehega? :)

Mõned tuttavad taimed.

Cosmos Sonata Series

parim suvelill Cosmos Sonata Series . Soovitaja Graham Rice

Rosmarinus officinalis `Severn Sea

parim maitsetaim Rosmarinus officinalis `Severn Sea`. Valinud Jekka McVicar. Valiku tegemine oli tema jaoks raske. Lõpuks otsustas ta selle taime kasuks tema kauniste õite ja kaarduvate okste tõttu. Maitseomadused olid ka olulised ent määravaks sai selle taime dekoratiivsus ja kasutusvõimalused. Nimelt sobib ta lisaks avamaal kasvatamisele ka konteineritesse. Jekka McVicar: "it looks good, it smells good, tastes good and does you good. What more can you ask of a plant"

Parim suvine püsik Salvia nemrosa `Caradonna`

Salvia nemrosa `Caradonna`

Soovitaja Rosy Hardy

Lõpetuseks taim, mille pilt oli imekaunis. Parim õispõõsas Deutzia pulchra

Pilt pärineb lehelt Crocus. Taime on valinud Roy Lancaster.

See oli üks toredamaid edetabeleid, mida ma viimasel ajal olen juhtunud lugema. Tore oli ka see, et iga taime juures oli aedniku põhjendus. Kindlasti annaks see juurde kui uurida, millised neist meil ka hakkama saavad, aga sedapuhku piirdusin Inglismaaga.

Loodetavasti on selliseid edetabeleid rohkemgi ja kodumaiseid nende hulgas. Head kevade algust, aiarahvas :D

Söödav linn I

2011-03-17T01:26:00.000-07:00

Uudiskirjanduse riiulisse jõudis ülevaade Linnalabori katuseaianduse katsest "Söödav linn 1."
Raport keskendub eelkõige tarbeaianduse tervise alastele, ökoloogilistele, ühiskondlikele ja sotsiaalsetele aspektidele. Maakeeli öeldes soovitan lugeda, saate teada, mis toimub selles valdkonnas mujal maailmas ja mida kujutab endast nt gerilja aiandus ja mida meie linnatoit sisaldada võib/ei või.
Väljaanne on kättesaadav internetis ja sobib lugemiseks neile, kelle jaoks väike kiri on probleem. Tekstile klikates saate seda suurendada. Tartu Linnaraamatukogust saab tellida siit

Lisaks: postitus blogist Tassike teed koorega
geriljaaiandusest postitus blogist Guns`nRoses

Pilt on laenatud viimatinimetatud blogist.

Orhideede näitus Tartu Ülikooli Botaanikaaias.

2011-03-02T05:28:00.000-08:00

Võõrad suled, seekord Muhedikult laenatud :)

2011-03-02T05:14:00.000-08:00

Käisin pühade ajal kodus, Pärnumaal. Tegime kodumajale ringi peale ja käisime ka katusel. Vennapoeg ütles, et ta poleks kunagi uskunud, et klaas nii suurt raskust suudab kanda. Vaatasime vana kasvuhoonet, mis oli lume all. Eelmisel aastal lammutati tomatimaja, sest see oli üsna kehvas olukorras. Küllap rajatakse uus.
Tulin koju, läksin blogisid lugema ja leidsin, et Muhedik on justkui samal lainel, sest tema postitus räägib just ühes toredast raamatust.

Mida Muhedik selle raamatu kohta ütleb, saate lugeda Muhediku blogist

Tervendavad aiad. aiablogid 2

2011-02-10T12:11:00.000-08:00

Temple University Ambler Garden

Sügisel korraldas firma OÜ Kiirprojektid oma viienda sünnipäeva puhul tasuta loengu "Tervendavad aiad".
Juhtumisi sattusin ma nende hulka, kes olid kutsutud (pääsenud) loengut kuulama. Meile rääkis Kadri Maikov.
Tegin usinalt ülestähendusi, et hiljem internetis edasi uurida. Teema on huvitav ja kui meil on hakatud rohkem kõnelema loomade tervendavast mõjust, siis tervendavatest aedadest räägitakse põhjalikumalt maastikukujundajate koolitusel. Kindlasti on sellest juttu olnud ka meie aiaajakirjades.Sel kevadel peaks ilmavalgust nägema ka raamat "Tervendavad aiad". Millest juttu tuleb, annab aimu artikkel Tervendava aia saladused.
Lisainfot kirjanduse ja allikate kohta leiab blogist Tervendav maastik. Blogi

Minu väikeses aianurgas on radu vähe, õigupoolest oli see taotluslik, kuni ma avastasin, et naabripoiss Tristan armastab käia mingit kindlat teed pidi ja teeb seda väga järjekindlalt. Teate küll kuidas see käib, sõbrad pillavad mõne lause, hakkad märkama, et jah, aeda võib näha ka niimoodi, mul tuleb seda rohkem jagada :) Loengul kõneldi ka sellest, mis saab siis, kui me saame vanaks ja vajame rohkem turvalisust ja kindlaid radu. Tee, mis algab ukse juurest, toob su ringiga ukse juurde tagasi. Eluring, mis peegeldub igas aastaajas ja looduses. Tristani rajakindlus sai hoopis uue tähenduse :) Mõned uit-aiamõtted said kindlama kuju ja maailm avaramaks. Olgu need siinkohal siis edasi jagatud:)
Üks väga põnev postitus Garden Designers Roundtable: Therapeutic Spaces kirjeldab labürindi tervendavat mõju: sa kõnnid ja rada viib sind lihtsalt edasi, see aitab sul rahuneda ja viib su lahendusteni. Lisatud on fotosid erinevatest labürintidest, mis on loodud nii taimede kui looduslike materjalide abil. (Kõrvalpõikena soovitan üht väga head filmi Temple Grandin (2010) . Kes selle ära vaatab, saab ka seosest aru)
Nagu blogimaailmas ikka, juhatab üks link sind edasi mitme teise juurde. Soovitan kindlasti vaadata North Coast Gardening lehekülge, saate ettekujutuse sellest, kuidas võiks näha aeda värvipime inimene ning kuidas tema jaoks aeda luua.
North Coast Gardeningi lehel soovitan kindlasti blogiloendit uurida, ei hakka neid siinkohal viitama. Kui, siis vaid ühele lahedale linnaia blogile, mis küll käesoleva teemaga ei kattu, kui just selle poolest, et parandab tublisti meeleolu. Urban Garden

Lisainfot otsisin "healing gardens", "healing landscapes" abil.
Loe ka Eesti Aiaklubi kodulehelt: Katrin Maikov Tervendav aed
Tänusõnad Katrinile, kes mind loengule juhatas.

Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Luhad.

2011-02-04T05:29:00.000-08:00

Veebruaris 2011 lõppes projekt "Tagasi Loodusesse", mis toimus Eesti-Läti koostöös.

"Kahe viimase aasta jooksul on Eesti-Läti koostööprojektis "Tagasi loodusesse" valminud nii kooliõpilastele kui teistele loodushuvilistele mõeldud materjale alates loodusõppeprogrammidest ja lõpetades sooteemalise lauamänguga.

Õppematerjalide autoriteks on eelkõige projektimeeskond ise ehk Tartu Keskkonnahariduse Keskuse, Peipsi Koostöö Keskuse, Keskkonnaameti ning Gauja ja Kemeri rahvuspargi töötajad.
Valminud eestikeelsete materjalide seast leiab näiteks kaks käsiraamatut luhtade ja soode kohta, mis muudab märgaladel omapäi matkamise avastusterohkeks Soos käigule annab uusi dimensioone
Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti soid tutvustav muinasjuturaamat "Kalli ja Modrise soorännulood", kus igasse juttu on põimitud teatud kohaga seotud pärimuslugu. Sooga saab tutvust teha ka väga mänguliselt - projektis toimunud loodusmängude loomise konkursi parima tööna läks trükki Jaanus Mehikase loodud lauamäng "Rabaseiklus"." (Tartu Keskkonnahariduse Keskuse pressiteade, 28.01.2011)

Meie raamatukokku jõudis väike taskuraamat "Luhad". Kuna mul ei õnnestunud veebist kaanepilti leida, sest raamatupoest seda ilmselt osta ei saa, siis tuleb leppida sellise kujutisega:

Raamatu teksti on kirjutanud Rein Kuresoo. Toimetanud Kalle Hein. Fotod: Arne Ader, Kaarel Kaisel, Rein Kuresoo, Jaan Liira, Urmas Tartes, Sven Zacek. Kirjastajaks Eesti Loodusfoto, autoriõigused: Tartu Keskkonnahariduse Keskus.

Raamat räägib lihtsal moel, mis on luht, mis seal kasvab ja kes seal elab. Pildid on varustatud autori nimega, kõrvallehel on lühike kirjeldus ja mõni huvitav pisiasi. Ära on toodud taime ladina, läti ja eestikeelne nimetus. Kas teda leidub nii Lätis kui Eestis. Tundmatuid taimi ma selles raamatukeses ei kohanud, küll aga ei teadnud ma kaladest ja kiilidest suurt midagi. Näiteks kõrsikud ja liidrikud.:D

"Kõrsikud ja liidrikud on meie kiilidest kõige väiksemad. Nende valmikud hoiduvad tavaliselt veekogude ligi ja on sagedad nii jõgede kallastel kui ka luhtadel. Väliselt on neisse kahte kiilisugukonda kuuluvad liigid üsna sarnased: enamasti sinise- (isased) või rohelise-mustakirjud (emased), kuid leidub ka liike, kelle kehal on valdavad pruunid ja punased toonid.
Tavaliselt hoiavad liidrikud puhates oma tiibu koos, kõrsikud aga poolavatuna.Kõige kergem on ära tunda sinist värvi liidrikke, kelle tagakeha kahel esimesel lülil on liigile omased laigud. Nii näiteks on seenliidriku tagakehal seene-, sadulliidrikul sadula- ja tanuliidrikul tanukujuline laik." (Rein Kuresoo, lk 93)

Juba nende kõrsikute ja liidrikute pärast tasub seda raamatut sirvida.

põnevad aiablogid 1

2011-01-26T02:21:00.000-08:00

Blogimaailm on mitmekihiline nagu aed. Jutule jume lisamiseks kasutan oma pildivara. Edasi kulgeb postitus juba lingilt lingile.

Tartu Ülikooli Botaanikaaed 2010

Tumbleweed Traveller - Uprooted Gardener juhatas sisse pika rea blogisid, millest põnevamatele lisan lingid.

Üks väga huvitav blogi, mis räägib (prantsuse) aedadest ja parkidest on Landscape Lover's Blog. garden tales from a Brit in Paris . Autoriks on inglise maastiku- ning aiakujundaja, kes elab Prantsusmaal. Blogi Jean `s Garden tutvustab jõudumööda uusi blogisid ning tema iseloomustab Jill Sinclairi blogi kui huvitavat kooslust maastikukujunduse filosoofiast, aianduse ajaloost ja külaskäikudest aedadesse. Landscape Lover`s blog võiks huvi pakkuda maastikuarhitektuuri tudengitele. Postitustes on viiteid artiklitele ja minu suureks rõõmuks tutvustatakse ka raamatuid. Postitus märkidest ja siltidest oli mulle abiks minu igapäevases töös, mis on aiandusest või maastikukujundusest suhteliselt kaugel :) Enne kui asute Pariisi poole teele, kiigake nimetet ajapäevikusse ja te oskate linnaruumi teisiti vaadata.

http://bensgarden.wordpress.com/ tundus olevat isemoodi blogi, millest kasvas välja uus blogi The Garden Museum. Mõlemad blogid on muhedad, mõnusad ja täis pilte, joonistusi, viiteid. Loe ja naera.

Landscape Lover juhatab veel järgmistesse blogidesse, mis mulle meeldisid. Kappav (?) aednik ehk The Galloping Gardener on juba blogikujunduse poolest oma nime vääriline :)
Märksa tõsisem on aga http://carolynsshadegardens.com/

Head uitamist!

Eesti-oma-puu konkurss 2010. Näituse kataloog

2011-01-25T06:49:00.000-08:00

Mul on selline tore töö, et iga päev võin kohata mõnd toredat inimest või huvitavat raamatut. Sedapuhku köitis mu tähelepanu näituse kataloog. "Eesti-oma-puu võidu- ja näitusetööde kataloog"
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit kuulutas 2010 aasta puutööaastaks. Nimetet konkursile esitati 97 tööd, preemiad jagati välja kahes kategoorias: rahvuslik puutööndus ja disain.
Kataloogi aitasid koostada Holger Orek (fotod) ja Madis Rennu (etnoloog).

Miks ma seda kataloogi soovitan? Palju toredaid ideid ja teostusi.
Iga osaleja kohta on lühike ülevaade tema tegevusest ja foto töödest. Mulle meeldisid väga Andres Koidu umpuised riistad leivateo tarbeks (lk 12), Kati Kibena Riidepuu-kardinapuu, kus kardinapuu on riidepuukujuline ja must-valgest mummulisest riidest kitlilõikelised eestnööbitavad :D kardinad.

Või Tiia Metsa toolialune: "toolidel, taburettidel ja pinkidel on üks ühine omadus - nende istmeosa all on palju tühja ruumi. Ruumi, mille saab kasutada panipaikadeks. ... Ühel viiejalgsel taburetil on istmeosa alla kinnitatud konksukesed, mille külge saab siduda lihtsa tüki kangast. See moodustabki panipaiga." (lk 68).
Konkursitööd on tõepoolest vahvad, nt Maila Käose reisikott, milles on ühendatud triibuline rahvariie ja puuosa.

Kataloogi lõpuosas on välja kuulutatud uus konkurss: Eesti-oma-ehe (okt.2010-mai 2011)

2012 aasta teema on Taimest tulnud ...

Orhideed 2.

2011-01-20T12:27:00.000-08:00

Otsisõna "orhideed" juhatab veebis kohati sirtsu sohu ja esimese hooga jääb mulje, et suurem osa inimesi suhtub orhidee kasvatamisse just sel moel nagu mina eelmise postituse alguses. Ohtralt on appihüüdeid - mida teha, kingiti orhidee...
Appihüüded on muidugi kirjanduslik liialdus. Küsimus on hoopis minu infooskustes :)

Valisin siis otsingu blogidest ja pilt paranes. Komistasin kõigepealt lepatriinuP blogisse ja sealt edasi juhatas Muhediku kommentaar otse orhideeblogisse lipelga lilleaed.Väga põhjalik ning sobib algajale ka, ikkagi piltidega ja puha :) Nagu blogimaailmas kombeks, jõuab sealt edasi järgmisse huvitavasse keskkonda, jne, jne, ja nii saab õhtu väga ruttu otsa :) Ma leidsin hulgaliselt uusi aiablogisid, aga õhtu jääb lühikeseks nagu meie jaanuari päevavalgus, täna rohkem ei jõua.

Kellel inglise keel vabamalt käes, võib orhideede kohta lugeda Wikipediast ; kus artikli lõpus on huvitavaid linke, sh Austraalia looduslike orhideede fotogalerii Flickris. Mõned neist sarnanevad meie käpalistega.

Minu orhideed kasvavad Eesti niitudel. Oma kodumetsas, jõeluhal tean ja tunnen kohti, kus õitseb ööviiul ja teisi käpalisi, mille nimed kipuvad sassi minema. Suveõhtul võib ööviiuli lõhna järgi üles leida. Päeval kaob ta rohu sisse ära.
See pilt on tehtud Põlvamaal, Maaritsas.

Kuldkinga pole ma kahjuks oma silmaga näinud, küllap see rõõm seisab alles ees. Aga Eesti käpalised on juba omaette teema ja sellest on kirjutatud põhjalikke ülevaateid.

NB! Kommentaaridesse võib lisada viiteid ja linke orhideedele enda või sõpruskonna blogidest!

Orhideedest 1

2011-01-19T07:25:00.000-08:00

Aiablogirahvas müksas mind sõbralikult, et kas ma enam aiaraamatuid ei loegi :) Mea culpa.
Tartu Ülikooli Botaanikaaed näitas eile facebookis oma orhideede pilte ja mulle meenus, et nüüd, kui päev on vaksakese pikem, hakkab lähenema orhideede aeg. Hoidke infol silma peal, varsti tuleb Tartus orhideede näitus:D

Võib juhtuda, et teile kingitakse/antakse hoole alla orhidee nagu see juhtus minuga paar aastat tagasi. Suvepuhkuselt naastes leidsin meie orhidee üsna kuivanud olekus saalist laua pealt, ta nägi ikka päris rääbakas välja, nii viisin ma ta silma alt ära ja tõstsin oma tööruumi aknalauale, sõnajala ja kuningbegoonia laia selja taha. Kastsin rohkem sisetundest lähtuvalt ja mitte eriti hoolsalt. Mõnda aega hiljem märkasin uut juba rohelisemat raagu ja vana vars oli tekitanud pungad. Minu lugupidamine tõusis iga hetkega, sest mulle üldiselt meeldivad isepäised lilled. (loe väheste nõudmistega). Tegemist oli kuukingaga ja ta kasvatas seal aknalaual vähemalt seitse imekaunist õit ning tõenäoliselt mul lihtsalt vedas :) sest ma ei teinud eriti midagi selle kaunitari heaks. Mul oli temast lihtsalt kahju.

Virve Roost ütleb: "Tõde on, et orhideed ei ole ravimtaimed (peale väheste erandite), et nad ei sisalda erootilisi toimeaineid, et nad ei ole parasiidid, et nad ei ole paljude teiste taimedega võrreldes üldse mitte õrnakesed, vaid vastupidi, üsna robustsed". (lk 11)

Orhideed jõudsid meile mõistagi varem kui käsiraamatud nende kasvatamise kohta ja raamatukogus olid siis eriti hinnas ajakirjad, milles neist juttu. Kes tahab täpsemat ülevaadet, võib kasutada andmebaasi ISE, rubriiki "varia", siit leiab artiklite pealkirjad ja ajakirjanumbrid. Veebis on nüüdseks ka tohutu hulk pilte
pildivalik orhideedest , lillehuviliste oma orhideefoorum . You Tube ma seekord ei kasutanud, viitan Maalehe videole Maaleht orhidee talvisest hooldamisest. ja huvitavale kodulehele Eesti orhideede kaitse klubi . Eraldi võiks uurida, mida aiablogijad orhideedest kirjutavad.

Tagasi raamatute juurde. 2003.aaastal ilmus Maalehe kirjastuselt Virve Roosti raamat "Orhideed, taimemaailma juveelid", 2007.aastal tõlkeraamat Kirilille kirjastuselt :Jörn Pinske "Orhideed kõigile". (tõlkinud Diana Pärn). Samal aastal ilmus ka Eevi Siibaki "Orhideeraamat algajale" (AS Ajakirjade Kirjastus, 2007).
Kõik kolm on väärt väljaanded. Kõige lihtsam ja käepärasem algaja jaoks tundub olevat Eevi Siibaki raamat. Formaadilt väiksem ka, hea poodi kaasa võtta, ent üldiselt oleks mõistlik ikka mõnes mugavamas kohas lugeda :)

järgneb ...

Orhideede ajalugu on värvikas. Nii nagu saabki olla nende lillede puhul, mis on meile sisse toodud või mille aretamine on hullude aednike ja ilmarändurite südameasi. Seepärast on kõik kolm raamatut sarnase lähtekohaga, aga iga autor on teinud oma rõhuasetuse. Kui ma postituse alguses loetlesin, mida kõike orhidee ei ole, siis ajaloole pühendet osas heidab esimese raamatu autor sellele ka pisut valgust, miks on orhideesid peetud ravimtaimedeks ja milline oli nende osa armuelu edendamisel.
"Orhideed, taimeriigi juveelid" koosneb kuuest peatükist, millest neli sisaldab üldisemat informatsiooni:
*pisut botaanikat
*huvitav ning seiklusrohke ajalugu
*oma armsad käpalised
*kaunitarid kirjamarkidel.
"Määrajas" tutvustatakse kõige tuntumaid orhideeperekondi, mille esindajad on autori sõnul kodus kergesti kasvatatavad. Iga orhidee kohta on lisatud ka huvitav infokild. nt Phalaenopsis schilleriana

Foto pärineb siit. Üks kuukinga nimesid on anggrek bulan - kuuorhidee, mis osutab õite püsimisele kaunina mitme kuutsükli jooksul. (lk 46)

J.Pinske raamat on ülesehitatud veidi teistmoodi. Omal kohal on orhideede ehk käpaliste botaniiline iseloomustus, ajalugu, kasvatamine: mis on orhideede juures teisiti, kuidas orhideed metsikus looduses kasvavad, kuidas neid paljundada jne. Üksikasjalisemalt kasvu või kasvatamise tingimustest:potid, ostmine, orhideede perekonnad. Küljenduses on kasutatud ääremärkuste vormi, et välja tuua olulisem küsimus või rõhuasetus.

Boonuseks on asjatundja nõuande rubriik. nt miltoonia
"kontsertiina" efekt. "Kui taim saab liiga palju vett või väetist või on olnud põuas, reageerivad miltooniad ja nende sugulased väga kiirelt lehtede muutumisega lõõtspilli lõõtsa taoliseks. ]...[ Sellisel juhul on võsude areng põhjalikult häiritud ja see väljendub perioodilises kasvu seiskumises. Iga uus kasvuspurt lõpeb käkrumisega..." (lk 50)

miltoonia. Hansaplanti foto

"Orhideed kõigile" suureks plussiks loen head tõlget (Diana Pärn) ja indeksit raamatu lõpuosas.

Orhideed on imelised ja kui neid kodus või tööl kaaslastena pidada, siis väärivad nad kahtlemata aega ning tähelepanu. Kuidas neile võimalikult paremad tingimused luua, aitavad käsiraamatud kindlasti.

Hoidke botaanikaaedade reklaamil silma peal - orhideenäitust tasub vaatama minna!

Abiks iseseisvale raamatukogu kasutajale. Minu ESTER

2010-11-30T13:33:00.000-08:00

Mulle meeldivad raamatukogud selle tohutu potensiaali pärast, mis neis peitub. Lugejana olen põikpäine ja eelistan võimalikult suurt iseseisvust. Mitte, et ma lugemissaali sisenedes teaksin iga kord täpselt, mida lugeda tahan, aga see on kindel, et ma eelistan oma valikuid ise teha ja kui võimalik siis ka neil silma peal hoida. Meie raamatukogusüsteemil on selleks üks tõhus abivahend - Minu ESTER. Kuna ükski raamatukogusüsteem pole täiuslik, vaid pidevalt täienev, siis tänases postituses võtaksin kokku need nipid, mida ma laisa inimesena kasutama olen hakanud :)

Minu ESTERisse sisse logides on vaja kirjutada
1.nimi
2.lugejapileti number või ID-kaardi number, sõltuvalt sellest, kumb neist kahest on lugejapiletina käibiv
3.salasõna

Mina olen raamatukogule andnud oma toimiva e-posti aadressi ja seetõttu saadetakse mulle teateid tagastamistähtaja lähenemise kohta. Kasutan lugejapiletit ja seetõttu olin alalõpmata kimpus numbriga, mis sisaldas kohatult :) palju nulle. Kuni päevani, mil ma süvenesin saadetud teatesse ja avastasin sealt oma piletinumbri. Nüüd kasutan ma lihtsat copy-paste varianti ja ma ei pea enam oma piletinumbris nulle loendama.

Kuna ma olen liiga kärme enterit vajutama, siis kindluse mõttes login sisse hoopis nii: kirjutan oma nime, siis täidan salasõna lahtri ja lõpetuseks copy-paste piletinumber ja olengi sees.

Mida teha siis, kui olete salasõna unustanud? Selleks on Minu ESTERis abivahend, kuhu tuleb kirjutada oma nimi ja kasutajatunnus, milleks on siis kas pileti või ID kaardi number. Vastus saadetakse teie e-posti aadressile.
Jamaks läheb asi siis, kui teie andmed on vananenud, nt olete oma e-posti aadressi või ID-kaardi välja vahetanud ja raamatukogule teatamata jätnud, siis tuleb appi võtta meilivahetus või helistada raamatukokku ja oma mure teatavaks teha. Me ei näe küll teie salasõna, aga saame selle teie nõudmisel ära kustutada. Mõistagi ka andmeid uuendada.

Selleks puhuks kui asi on käest ära läinud : mina soovitan neile, kes oma võlgnevuse pärast südant valutavad - kui teil on alles raamatukogu pilet, siis tehke endale Minu ESTERi konto ja vaadake järgi, mis raamatuga tegu. Kui see on lootusetult kadunud, siis saab alati läbi rääkida ja pakkuda asendusraamatut. Kui telefoni teel ei taha raamatukoguga suhelda, võib alati meili saata. Näiteks külastades meie kodukat ja valides menüüpunkti "Lugejale" alt "Küsige meilt"

järgneb....

Pilt pärineb fotoalbumist, "Raamatukogud, mida meie töötajad külastanud on" Tartu Linnaraamatukogu lehelt facebookist.

Aarne Ader ja Urmas Tartes. Loodusfoto lugu ja lumm. Loodusfotograafia õpik

2010-11-16T01:17:00.000-08:00

Oma aeda hakkasin pildistama kaks aastat tagasi praktilistel kaalutlustel - pika talve jooksul jõuab meelest ära minna, kuhu keegi istutatud sai. Peenraplaanid ja vaated. Sealt edasi põnevamad vaated ning lõksus ma olingi. Mul on hea õpetaja, aga esiteks, ta alles õpib ja teiseks, tal on vähe aega. Nii ma olengi omapead ja lähtun esimesest õpetusest, vaata teiste pilte ja mõtle, mis ja miks sulle meeldib. Proovi ja pildista, kustuta ja katseta.

Veebimaailm liigub jõudsalt 2.0-st 3.0 poole (pilklikult väljendades - kõik avaldavad, aga keegi ei loe). Viimased viis aastat kõneldakse aina sellest, kuidas suureneb nende inimeste arv, kes tahavad kirjutada (loe - ennnast väljendada) ja väheneb nende inimeste arv, kes seda kõike lugeda tahaksid. Pildistamisega on sarnased lood.. Digikaamerad ja pildivood. Mürakirjandus.. (Ohtralt pilte, napilt sisu, ilmuvad sarjana, tavaliselt pakutakse kinkeraamatute pähe). Algaja fotohuviline saab end veebis ilmunud materialide abil täiendada küll, aga vahel tahaks üht head õpetust kindlate kaante vahel. Siin see on :

Aarne Ader ja Urmas Tartes Loodusfoto lugu ja lumm. Loodusfotograafia õpik. Tallinn, 2009. Kujundanud Päivi Palts. Kirjastanud Varrak.

Autorid otsustasid selles raamatus jätta kõrvale tehnikauuendused ja keskenduda peamisele - fotograafia universaalsetele põhitõdedele. Lihtsalt keerulisest, abivahendiks Liebigi tünn. nt "Veetase tünnis pole kunagi kõrgem, kui on selle tünni kõige madalam laud!. Nii nagu Liebegi tünnis piirab veetaset üksainus kõige madalam laud, piirab ka meie foto õnnestumist mingi kindel limiteeriv mõjutegur. Ainult et fotograafilist mõjutegurit on palju raskem märgata kui madalaimat tünnilauda, mille leiame hetkega. Seepärast tuleb pildistamisel jälgida ühtaegu mitmeid võimalikke piiranguid" (lk10) Lõpptulemust mõjutavad (loodus)olud , kaamera, fotograafi oskused.

Raamatu sisukord:
Loodusfoto mängumaa
Tähelepanu lugu
Sättimise lugu
Loodusolude lugu
Tehnika lugu
Fotojahi lugu

Mis mulle selle raamatu juures meeldib? See on huvitav, humoorikas ja hästi üles ehitatud. Varustatud piltidega, mille juurde kuuluvad selgitused. Rusikareeglid ja nende testimine ja pildilised selgitused. Huvitavad ilmastikunähtused ja kuidas neid pildistada. Valgus. Kuidas pildistada ööd? Fototöötlus, kuidas pildilugusid alles hoida? Fotojaht. (ohkab, tegelikult ma alles loen seda ja kindlasti on midagi, mis lühiülevaatest välja jääb)

Kuna see postitus ei ole mitte arvustus, vaid lühike tutvustus, siis paslik on lõpetada autorite lõpusõnadega :
"Mõeldes lugupidavalt neile, kes armastavad raamatu lugemist alustada lõpust ja kellel pole hetkel aega eespool asuvasse teksti süüvida... ja mõeldes eriti lugupidavalt neile, kes jõudsid siia algusest, paneme nüüd kirja 10 kokkuvõtvat soovitust
1.Võta fotoaparaaat kaasa!
2.Ole õigel ajal õiges kohas!
3.Tea, mida pildistad!
4.Mängi objektiga!
5.Lihtsusta!
6.Leia õige teravustamispunkt!
7.Väldi värinaid!
8.Varitse valgust!
9.Pane pildi sisse lugu!
10.Käitu looduse osana!"

"Õiged otsused toetuvad kogemusele. Sageli saadakse kogemus valesid otsuseid tehes"
Rita Mae Brown

(teravusulatus, lk 63)

Monty Don . Around the world in 80 Gardens

2010-11-08T12:27:00.000-08:00

I always see gardening as escape, as peace really. If you are angry or troubled, nothing provides the same solace as nurturing the soil." And as to mortality: "All things absolutely will pass, and entering into the flow yourself - that is the only permanence you can know."

Too much writing is really unpleasant," he says, "whereas enough writing is the best thing in the world; there is nothing I would rather do. I see myself as a writer who happens to garden."

BBC Gardener`s Worldi lugejatele/vaatajatele on selle mehe nimi teada ja tuntud. 2008.a. ajakirja veebruarinumbris kirjutab ta oma raamatust Around the World in 80 Gardens, mis põhineb samanimelisel tv-sarjal.
2008 aasta oli Monty Donile pöördeline, ta esitles Gardeners' Worldi, oli just lõpetanud " Around The World In 80 Gardens" filmimise ja alustanud uut heategevuslikku projekti "Monty Don Project" ( tervenemine maa läbi) , mis oli suunatud sõltlastele. Lisaks sellele käsikirjad, sarjade plaanid, kokku u 150 artiklit erinevatele ajakirjadele.Vaatamata sellele, et Monty Doni puhul on tegemist tõsise tööhoolikuga võttis ta aja maha. Täpsemalt loe siit

Neile, kellel on raskusi inglise keelega, soovitan uurida raamatu "Around the world in 80 Gardens" tõlget vene keelde. Tartu Linnaraamatukogust saab seda väljaaanet tellida Minu Estri kaudu. Raamatust lähemalt veidi hiljem.

Kõige parem soovitus on autori sissejuhatus. Miks ta võttis ette sellise reisi ja mil moel see muutis tema arusaamist aiast. Monty Doni keelekasutus on lihtne ja esitus sümpaatne. Huvitavaid hetki maailma aedades :)

Sulev Savisaar. 100 Sibullille

2010-10-18T07:02:00.000-07:00

Kui olete esimese lörtsikihi aias üle elanud ja endiselt aiatööde graafikust maas ning kusagil on kastikesed, õhuaukudega kotikesed sibulatega, siis on viimane aeg need maha panna. Enne aga tasub lugeda meie tuntuima sibullille kasvataja nõuandeid.

100 Sibullille. Tekst ja fotod: Sulev Savisaar. AS Ajakirjade Kirjastus, 2007.
Väike sibullillede raamat on väga kohane aednikule, kes on otsustanud lõpuks metoodilisemalt sibullilli kasvatama hakata- loe- maha panema ja üles võtma :)
Raamat on koostatud aednike tellimuse peale: "Samamoodi nagu jahimees ei osta pardi laskmiseks kahurit, nii otsib ka tavaaednik oma eesmärkide saavutamiseks paraja suurusega ja sobiliku "relva" (sissejuhatusest). Need, kelle huvi on üksikasjalisem saavad uurida autori "Eesti sibullille-entsüklopeediat" (Varrak, 2004). Mina soovitaksin seda entsüklopeediat kui mitte kaanest kaaneni uurida, siis vähemalt sirvida ja jaokaupa lugeda, sest selline raamat on esimene omataoline. Eesti sibullilledest nii põhjalikult varem kirjutatud pole.
Sulev Savisaar: "Tegin Eestis sajandi- ja aastatuhandevahetusel avamaal kasvatavate sibullillede inventuuri. Antud uurimuse eesmärk oli kolmeosaline:
1.välja selgitada, milliseid sibullilli Eestis avamaal üldse kasvatatakse,
2.millal, kust ja kelle kaudu nad Eestisse on sattunud ning
3.anda nende kõigi kirjeldused koos kasvunõuetega ja hinnang meie kliimaoludesse sobivusele ja kasutamisvõimalustele. "(Eesti sibullille-entsüklopeedia, lk 7)
Nii uskumatult kui see ka ei kõla, on raamatu autor harrastusaednik ja iseõppija, kes on enam kui 30 aastat tegelenud sibullillede kasvatamisega.

Väikese sibullille raamatu üks plussidest ongi tõik, et siin käsitletakse ainult külmakindlaid sibullilli, mis on Savisaare aias talvitunud ilma talvekatteta ja seda Lõuna-Eestis. Õpetatakse kuidas rajada sibullillepeenart, millised on kasutuskohad, kust hankida (oluline info), milliseid sibulaid valida (98% ja 2 %,), kuidas teha istutusplaani (õitseajad!). Huvitav on see, et keskmiselt iga kahe nädala tagant võib teie sibulilleaed olla uue näoga, umbes niikaua võib keskmiselt õitseda üks sibulill. Huvitav on ka see, et kui tahaksite koostada endale ainult sibullilledest koosneva, aprillist oktoobrini kestva pideva õitsemislainega peenra, oleks teil vaja koostada ainult (blogija naerab südamest) 14 erinevat sibulillekompositsiooni. (mul võttis 25 tulbisibulale koha leidmine vaevahigi lauabale )
Edasi istutamine, hooldus ja teie kui aedniku õiged harjumused :) aiapäevik!
Väetamine, sordipuhtus ja lõpuks kui sageli peaks sibulilli jagama? Sulev Savisaar soovitab lähtuda isiklikest vaatlustest:" Mida kiirema vegetatiivse paljunemisega on taim, seda sagedamini on vaja jagada tema kogumikke. Kui näete, et sibulakogumikud on aias liiga tihedaks läinud, siis ongi õige aeg nende jagamiseks." (lk15)

Raamatu järgmine pluss on soovitusnimekirjad: kaunite viljadega, sooja kasvukohta nõudvad (muidu ei taha õitseda), varju taluvad, kuiva mulla taimed ja õitsejad kuude kaupa. Raamatu teine osa on tavakohane taimemääraja: foto, nimi, kasvutingimused ja vahel ka mõni põnev lisamärkus.

Kuna minu sibulille kasvatamise kogemused on napivõitu, siis minu jaoks on see maailm ilmatu huvitav.

Kõigile neile, kes sügise saabudes nukrutsema kipuvad ja õiteilu igatsevad on lohutusnimekiri (ilma ladinakeelsete nimetusteta) ehk
oktoobris õitsevad:
egeuse lauk, usuuri lauk, jaapani lauk, sügislill,banaadi krookus, Bory krookus, lakoonia krookus, joonia krookus, vöötkrookus, pikaõieline krookus, keskmine krookus, lumivalge krookus, paljaõieline krookus, liibanoni krookus, safrankrookus, hiliskrookus, kaunis krookus, kiliikia alpikann, taivani liilia, kollane sternbergia, sitsiilia stenbergia, valge tuulelill, kuuba tuulelill.

("Eesti sibullille-entsüklopeedia" lk 41-42)

ja õisi jätkub ka veel novembrisse...

Seeneraamatud 3

2010-09-16T02:11:00.000-07:00

Enne kui minna seeneraamatute juurde soovitan lugeda Eesti Päevalehes ilmunud intervjuud Erast Parmastoga. "Erast Parmasto: kui kõiki seeni avastama hakatakse, on arstidel palju tööd" Muuhulgas on juttu ka seenemäärajate pildikvaliteedist.

Tunne seeni. Mauri Korhonen. Tõlge eesti keelde Katrin Jürgens. Tõlke toimetanud Erast Parmasto. Varrak, 2007. Tegemist on põhjanaabrite populaarse seeneraamatuga, millest on ilmunud hulgaliselt kordustrükke. Raamat jagab üldteadmisi seente kohta : kasvukohad, saagikus, kasvatamine, korjamine, säilitamine, seenetoitude retseptid, eestikeelsete seenenimede register jms.
Seenemääraja fotod on suured ja liigitus lihtne (riisikad, puravikud, vöödikud jne). Raamatu teksti suurus on silmasõbralik, küllap sellepärast on väljaanne ka pisut kogukam saanud ent vähemasti pole vaja metsas pidevalt prille ninale lükata :D Hea kogupere seeneraamat.

Michael Krikorev. Hõrgud söögiseened. Rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste. M.Krikorev on Rootsi seenehuviliste veebilehe SvampGuiden toimetaja ja seenekursuste juhendaja.Siia raamatusse on koondatud tuntumad söögiseened. Väljaande suur pluss on see, et seene kirjeldamisel on kõrvallehele lisatud pildid sarnastest liikidest, rõhutades olulisi tunnuseid, mille järgi saab erinevust kindlaks teha. Näiteks "kitsemampel on lähedases suguluses vöödikutega, neist eristab seda jalal selgesti nähtav rõngas. Vöödikutel ei ole rõngast, vaid peentest ämblikuvõrgutaolistest niitidest moodustuv koor, millest jäävad hiljem jalale ringvöödid" (lk 83) Mürgistest seentest kirjutatakse eraldi peatükis. Raamat on üsna õhuke, jõuab metsa tassida küll :D

Lõpetuseks raamat, mis väärib kõigiti oma pealkirja: Hull seente järele. Tõlkinud Viivi Variksaar ; toimetanud Elle Ojasaar ja Mall Vaasma.Sinisukk, 2003.
Minu kätte sattus see esimest korda ja ma ootasin kõike muud kui 776 lk kuivalt retsepte täis kirjutatud raamatut. Ei ühtegi illustreerivat fotot ! Midagi sellist võib kokku panna keegi, kes on tõepoolest seente järele hull. Mis ei välista aga seda, et normaalsed :D seenelised seda uurida ja kasutada ei võiks. Soovitan soojalt - see sobib nii algajale kui ka edasijõudnud kokkajale.

Veel soovitaksin uurida Klas Jaederfeldti "Seenelise käsiraamatut 161 seent metsast ja väljalt".
Põhjala seeneraamat Perti Salo. Tuomo Niemelä. Ulla Salo.

P.S. 28.september
Peale suurt seenehooaega, mis on nüüd vast lihtsalt väike seenehooaeg, pean nentima, et kahetsesin kibedalt, et Kalamehe seeneraamat tagastatatud sai. Söögiseened on huvitavad küll, aga ikka leiab metsast midagi põnevat, mida söögiks ei korja ja tahaks lihtsalt teada, mis seen see on.
Põhjala seeneraamat oli siin abiks. Mulle sobis ka seenemääraja liigendus ning iga seene juures oli välja toodud mingi oluline või huvitav fakt.
Aga seeneaeg veel kestab. :)

LOE LISAKS 2011:
Maalehe video: millised-seened-tuleb-kindlasti-metsa-jätta
Erast Parmasto: Seeneringidest
PM, 30.08.2011: Turul müüdud mürgised seened põhjustavad seedehäireid

Seeneraamatud 2 taskuraamatud

2010-08-27T00:55:00.000-07:00

Ain Raitviir Väike seenemeelespea. Maalehe Raamat 2004. Väike söögiseeneraamat. Eesti 30 enamkohatavat söögiseent valmimise järjekorras. Maalehe Raamat, 2006. Väike mürkseeneraamat. Eesti 37 enamkohatavat mürkseent. Maalehe Raamat, 2005. Autorist.
Kõigis neis raamatutes on kasutatud Ain Raitviiru fotosid.Väikese seenemeelespea sissejuhatuses selgitab ta koostamise põhimõtet järgnevalt: "Kõik 30 seent, mida lugeja allpool leiab, on valitud kolme põhimõtte järgi. Esiteks olen ma neid kõiki ise korduvalt proovinud ja võin kinnitada, et need on tõesti head ja maitsvad. Teiseks on nad kõik kergesti äratuntavad, kui neid pildi ja kirjeldusega tähelepanelikult võrrelda. Kolmandaks esindab seeneliikide valik enam-vähem võrdselt kõiki aastataegu, nii, et raamatuke taskus, võib seeneline minna metsa varakevadest tõelise talve alguseni välja." (lk 6)

Väikesesse söögiseeneraamatusse on koondatud kolmandik enimkorjatud seentest. Autor ütleb, et kokku kasvab meie metsades vähemalt 1200 liiki, mis tavamõistes seente alla mahuvad. Söögiks kõlbulikke on umbes 400 ja korjatakse tavaliselt veidi üle 100 liigi.

Taskuformaadis seeneraamatutest soovitaksin veel Kuulo Kalamehe ja Vello Liiva seenemäärajat
100 söögiseent. Seenestaja taskuraamat. Väljaandja Eesti Loodusfoto, Tartu 2007. Raamat on koostatud seenesõprade palvel kõige parematest ja levinumatest söögiseentest. Kokku 110 liiki koos fotode ja kirjeldustega. Seened on rühmitatud aastaaegade kaupa. Raamatu autorid on koostanud ka peatüki seente elupaikadest. Raamatu lõpus tutvustatakse söögiseente ohtlikke teisikuid mürkseente seas. Siin on kirjeldatud ka mitut tinglikult söödavat tavalist liiki, mis võivad mõnel inimesel tervisehäireid põhjustada, teistel aga mitte. (lk5, Saateks) Näiteks harilik põdramokk, sooriisikas jm

Seened. Tunne.Korja. Hoidu. Tea von Bonsdorff. Lasse Kosonen. Varrak, 2009.
Soome keelest tõlkinud ja Eesti levikuandmetega täiendanud Katrin Jürgens. Tõlke konsultant ja toimetaja Erast Parmasto. Raamat on väike, aga põhjalik. Senneharrastuse peatükis kirjutatakse seente esinemise, määramise ja säilitamise kõrval ka mürkseentest."Mürkseened võib jagada nende toime alusel viide suurde rühma: rakumürke sisaldavad seened, närvimürke sisaldavad seened, seedekulglat ärritavad ja värskelt kahjulikud seened."(lk15). Huvitav lisainfo korilusest elatuvatele seenelistele on nimekiri seentest, mida on lubatud müüa Soomes. :D Raamatu lõpus on register ja lk 202 Kordamine. Söögiseened ja nendega sarnanevad mürkseened.

See väike valik seenemäärajaid johtub minu piiratud ajaressursist ning raamaturiiulite seisust meie raamatukogus. Lähinädalatel laenutatakse see ilmselt veel hõredamaks ja viimase vuugi (?:D) teevad seenepraktikumid. Kes tunneb, et mõni oluline väike seeneraamat jäi tutvustamata, võib kommentaariumisse oma soovitused lisada. Viimane postitus sellel teemal käsitleb seeneraamatuid, mis on oma formaadilt veidi kogukamad. Kes tahab end veebis täiendada, leiab huvitavat lugemist allpool:
Vaata lisaks Looduseleheküljed. Mükoloogilisi lehekülgi

järgneb...

Seeneraamatud 1

2010-08-25T02:28:00.000-07:00

Ma olen keskmisest kirglisem seeneline, harva kui seenelkäigust ära ütlen. Ettevaatliku inimesena korjan siiski vaid neid seeni, mida ma tunnen ja harjumusest neid, mida mu ema soostus sisse tegema :D (teatud seeni me lihtsalt ei korjanud). Viimaste aastate jooksul olen oma seenevalikut sõprade abiga laiendanud, aga arenguruumi on ohtrasti. Igal aastal laenutan seeneraamatuid ja uurin mõnuga neid seeni, mida ma veel ei korja :D

Tänase postituse mõte on tutvustada paari seeneraamatut, kõiki ei jõua :) , neid on viimastel aastatel hakanud ilmuma nagu seeni peale vihma. (Seeneraamatuid pole mõistagi kunagi liiga palju). Käesolevaga ei kavatse siinkirjutaja aiateemat sugugi hüljata, lihtsalt pisut täiendada. Seened, need mittetaimed ja mitteloomad, kasvavad ju ka meie aedades ja mõned õnnelikud meist on seenemetsa omanikud.

Millise raamatuga ma seenemetsa läheksin? Õigupoolest on suur enamus neist üsna kaalukad ja nii eelistan ma neid uurida kas teel metsa (autos vm) või kodus. Mitmed kirjastused on tõsi küll ka selle peale mõelnud, et kaaned peaks vihma ja raamat mahuks taskusse." Raamat tasku", soovitavad ka Kuulo Kalamees, Vello Liiv oma raamatus 400 Eesti seent. Seenestaja taskuraamat. Selle raamatu juures meeldib mulle mitu asja: esiteks sissejuhatavalt räägitakse lühidalt sellest, millises metsas milliseid seeni kasvab. See võib olla küll elementaarse teadmise küsimus, aga kui olete suutnud leida transpordi ja aja ning suundute uusi seenekohti otsima, (vanad on näiteks lihtsalt lagedaks raiutud), siis on sellest abi.
Kuidas seenemürgitusest hoiduda ja mida teha, kui see pole õnnestunud. Tähtsana tundus ka märkus selle kohta, et meie teadmised seentest täienevad ja oluline on end kursis hoida. Siinkohal näide tõmmuriisikast, mis mõned aastad tagasi kuulutati mittesöödavaks tema omaduse pärast koguda endasse raskemetallide ühendeid. Hiljem lisati söögikõlbulike seente hulka tagasi. Raamat on asjalik oma pildimateriali poolest. Abiks on eesti- ja ladinakeelne seenenimetuste register, suurseente rühmitamine ja skeem, ja Eestis ilmunud kirjanduse nimestik seenehuvilisele.Tagakaanel on väike joonlaud seentelt mõõdu võtmiseks. Mina pole seda küll kunagi teinud, aga küllap asjatundjad teavad, vajalik abivahend määramisel. Raamat ei sisalda retsepte :D
Vahva pisiasi on sõna "seenestamine" kasutamine. Küsid sõbralt, mis ta nädalavahetusel tegi ja tema vastab, et ah, seenestasin Saaremaal :)
Autorid tänavad ja viitavad Mall Vaasmale (sisulise teabe täpsustamine) ja arst toksikoloogile, Heino Noorele (seenemürgistuste materjalid). Raamatu on välja andnud "Eesti Loodusfoto". Toimetanud Kalle Hein.

Seeneraamatud on huvitav erand meie kirjastusmaastikul ka selle poolest, et tõlkeraamatuid on suhteliselt vähe. Suurema osa moodustavad kodumaised seenemäärajad, enim on tõlgitud käsiraamatuid soome keelest. Kirjastus Sinisukk on välja andnud raamatu "Parimad söögiseened ja maitsvaimad seenehõrgutised". Irma Järvinen, Lasse Kosonen, Marita Joutjärvi. (Üks kordustrükk sisaldab ainult seenemäärajat, retseptide osa on välja jäetud.) Mis on selle raamatu plussid? Nagu autorid ise märgivad, on raamatu eesmärgiks esitleda paljusid seeni üksikasjaliselt. Lisaks tavalisele liigikirjeldusele on lisapildi abil rõhutatud liigikeskseid tundemärke. Mõne seene juures on välja toodud tema plussid ja miinused. Nt kasepilviku kohta on öeldud, et "üpris hea saagikusega, mahe ja maitsev, sageli ussitanud, habras ja pude" (lk 82). Raamatu teine pool on pühendet seentele meie toidulaual. Siin kirjutatakse siis korjamisest ja puhastamisest, säilitamisest ja toidu valmistamisest. Illustreeritud fotodega.
Näide ühest minu lemmikseenest:

"Liivatatik. Nõmmede kuningas. Liivatatik on hea söögiseen. Korjata tasub vaid noori ja keskmise suurusega isendeid, vana seen on tavaliselt maitsetu, pehme ja ussitanud. Liivatatik sobib hautiste valmistamiseks ja koos teiste seentega söömiseks, supi värvib see pruuniks. Liivatatikuid sobib suurepäraselt säilitada sügavkülmas. Soolatult ja marineeritult lähevad need liiga pehmeks ja kuivatamisel liiga sitkeks.
Liivatatikupizza

Taigen
1dl vett
1/3 tk pärmi
1/2 tl soola
2 spl õli
2 1/2 dl nisujahu

Täidis
1 dl hakitud sibulat
3dl hakitud liivatatikuid
soola
1/2 tl rohelist pipart
2 spl tomatipüreed
150 g juustu
1 dl herneid
3 tomatit
1 spl Provence maitseainesegu
2 dl riivitud juustu " (lk 226)

Raamatu konsultandid seenenimede alal: Anu Kollom ja Mall Vaasma. Tõlkinud Monika Pais. Toimetanud Martin Raudsepp.
Neid kahte raamatut soovitan kindlasti ! Vahepeal selgus aga raamaturiiuli juures, et seeneraamatuid on rohkem kui ma arvasin ja mõnest tahaks veel kirjutada. Seniks kõigile head seenestamist ning mõnusaid lugemiselamusi! Ablogi on hooaja avatuks kuulutanud :D

järgneb...

Reti Randoja-Muts. Lilled anumas ja amplis. Konteinerhaljastuse põhitõed

2010-06-15T23:35:00.000-07:00

Pidin küll alles sügisel raamatutes tuhnima hakkama, aga meie riiulitele ilmus üks kõigiti tarvilik käsiraamat ning kahju oleks seda soovitamata jätta. Veel pole hilja oma aiasuvi sisse juhatada, isa ütleb ikka, et jaanipäevani võib rahumeeli istutada ja külvata. Meie sügisedki on ettearvamatud, vahel on septembriski pluss kolmkümmend. Kui temperatuur langema hakkab, saab anuma-aia iga kell tubadesse kolida :D

Konteineraiandusest on ilmunud mõned asjalikud tõlked, seda enam on hea käes hoida eesti aiakujundaja ja Räpina aianduskooli õppejõu raamatut. Tekstid ja joonised: Reti Randoja-Muts. Fotod: Reti Randoja-Muts, Victoria Parmas, Anu Jõesaar, Priit Grepp, Anu-Kristin Tara. Kujundaja: Anneli Akinde. AS Ajakirjade Kirjastus, 2010.

Raamat on jagatud viieks osaks: vahendid, istutamine, hooldustööd, konteinerhaljastuse kujundamise põhitõed, sh näited ja kommentaarid, taimeanumate lahendusi, valik anumates kasvatatavaid taimi. Rikkalik ja kommentaaridega pildivalik paneb loovuse tööle juba sissejuhatusest. Vahendite peatükis räägitakse anuma valimise rusikareeglitest, kasvusubstraadist, väetistest (algajale aednikule väga oluline teada, et kirjud sildid poes seda viimast aruraasu minema ei pühiks). Olgu siinkohal ka ära toodud kasvusubstraadi universaalne retsept: "aimamullale segada juurde kolmandiku mahus sõnnikukomposti; savimullale segada juurde kolmandiku mahus turvasmulda; liivakale mullale segada juurde kolmandiku mahus sõnnikukomposti" (lk 12) . Konteineraianduse põhitõdede nagu ühtsus, maht ja proportsioonid, tasakaal vormid ning värvused, selgitamisel on appi võetud kuldlõige, mõned füüsika seaduspärasused ja värviõpetus. Mitte miski ei takista neid põhimõtteid ka suures aias rakendada. :)
Minu jaoks oli kogu raamat huvitav, eriti aga osa, mis sisaldas näiteid ja kommentaare. Kodus ja maailmas ringi rännates juhtud ikka huvitavaid taimekooslusi nägema, mis aedniku poolt kokku pandud. Vahel ei oska öelda, mis nimelt ühe või teise kompositsiooni ilusaks teeb, see on nagu ebamäärase tunde selginemine. Kord sõnadesse panduna on see abiks, oskad seda terviklikkust või varjundeid edaspidi ka tähele panna. Näidetes on kommenteeritud nii kompositsioone kui ka nende sobivust ümbruskonda. Tartlasena ei saa ütlemata jätta, et esimene näide pärines Tartu Botaanikaaiast, kuhu võib end selgi suvel täiendama minna.

Parafraseerides ühe teise raamatu pealkirja - aiandus on nägemise kunst. See raamat õpetab vaatama ja looma. Head lugemist!
Tartu Linnaraamatukogust saab seda laenutada siit
Samalt autorilt ilmunud raamatud vt siit

Reti Randoja-Muts "Terrass kui maine paradiis"

Ablogi läheb suvepuhkusele !

2010-05-17T22:54:00.000-07:00

See on üks vähestest ustest, kuhu saab riputada teate "Suletud ilusa ilma puhul" või oli see Lindgrenil "Ilusa ilma puhul suletud" ?

Aednikud on uppunud töödesse ja blogidesse tekivad tööpausid. Olgu need siis harrastajad või algajad. Nii minagi. Aega napib. Sügisel räägime jälle uutest ja vanadest aiaraamatutest ja ehk jõuab ka mõnd blogi lähemalt vaadata.
Kaunist suve kõigile!

Victoria Parmas. Leidlik aed

2010-05-11T03:22:00.000-07:00

Victoria Parmas. Leidlik aed . 220 põnevat aiaideed. AS Ajakirjade Kirjastus 2010.
Aiaajakirjad seisavad mul kodus mugavasti tugitooli kõrval ja aeg-ajalt ma sirvin neid, et leida mõnd põnevat aialahendust või lihtsalt ideede edendamiseks. Victoria Parmas on nutikad ideed ja lahendused ühte raamatusse kokku pannud.
Võrdleksin "Leidlikku aeda" raamatuga "Loovad ruutmeetrid". Mõlemad raamatud on täis häid lahendusi ent Victoria Parmase raamatu plussiks on mõistagi eesti (harrastus)aednike loomingu koondamine ühtede kaante vahel.
Ilmselt jäi materjali ülegi. Kõigi kasutatud ja esitatud ideede puhul on ära märgitud kelle aiaga on tegemist. Nii on mööda Eestimaad reisides võimalik ka nimetet lahendusi oma silmaga ka näha.

Mina leidsin sellest raamatust inspiratsiooni oma vihmaveeanumale :

Aed igaühele. Susanna Widlundh

2010-04-26T12:25:00.000-07:00

Lugesin veebist üht aiaraamatu tuvustust ja arvustaja, ilmselt juba kogenud aednik, ütles, et eks need käsiraamatud on kõik sarnased. Tõsi ta on, viimaste aastate või siis juba kümnendite trend - aed kui eluruum, eeldab enamasti sarnast lähenemist. Aga nii nagu ma ei väsi uudistamast aedu, nii on ka aiakujunduse käsiraamatutega. Ikka on huvitav vaadata, mida on autor teistmoodi kirja pannud.

Aed igaühele. S.Widlundh. Fotod Bertil K Johanson. Kirjastus Maalehe Raamat, 2009. Autor ütleb eessõnas, et ta annab endale aru, et igaühele sobivat aiaraamatut on üsna võimatu kokku panna, aga ta loodab, et midagi väärtuslikku võib sellestki raamatust kõrva taha panna.
Susanna Widlundhi raamatuid iseloomustab lihtsus, praktilisus, loomingulisus. Eesti keeles on varem ilmunud raamat kõrrelistest ja pojengidest. Pojengihuvilised oskavad spetsiifilist teemat ehk paremini kommenteerida. Samalt autorilt olen tutvustanud
jaanuarikuises postituses raamatut "Varjutaimed"

"Aed igaühele" raamatu juures meeldis mulle võte, et peenraskeemide juurde oli lisatud ka väikesed pildid taimedest. See andis peenraplaanile lisaväärtuse. Mõnda lille on lihtsam jahtida kui pilt silme ees, nimed kipuvad meelest minema ning lillepoes küsida "seda madalat roosade õitega" on sama, kui raamatukogus "seda paksude kaantega raamatut". Kui satute hea teenindaja juurde, siis võib muidugi juhtuda, et saategi selle roosade õitega... või paksude kaantega. :) Probleemiks, kui seda nii tõsiselt nimetada, on muidugi taimede vastupidavus külmale. Tsoonide määraja, mida kohtab käsiraamatu-tüüpi aiandusraamatutes. Siin aitab internetiotsing. Meie aednikud on varmad katsetama ja veebist leiab üht teist selle kohta, kas see või teine taim meie kliimas hakkama saab. Kui nimetus teada, saab edasi uurida.

Susanna Widlundh on raamatus kirjeldanud kolme etappi. Aluseks on võetud noor perekond, kes kolib oma uude elupaika ja hakkab seal aeda rajama. 1.kui põhjapanev, 2. kui edasiarendav, 3.ümberkujundav. Esimesel etapil nagu ka järgnevatel on abiks aiaplaan, millele on lisatud selgitusi ja jooniseid ning taimede nimekiri. Teine etapp hõlmab aega 5-7 aastat sissekolimisest. Kirjeldus sellest, mis on muutunud ja millised taimi lisada. Kolmas etapp 10-15 aastat sissekolimisest. See on aeg, kus aed oleks nagu valmis, aga pere vajadused muutuvad ja nüüd võib eksperimenteerida ja mõne uue plaani ette võtta, nt aia väärtuste suurendamise projekt.
Edasine osa raamatust kirjeldab üksikasjalisemalt peenraid, ehitisi, piirdeid. Sisukord ongi üles ehitet järgnevalt:
Aia unistused

Aia etapid

Aia peenrad
Aia pinnakate
Aia piirid
Aia teed

Aia kõrgtaimed

Aia viljad ja rõõmud
Raamatu lõpus on ladina- ja eestikeelsete taimenimede register.
Tõlkinud Maie Vihuri, toimetaja Riina Tammsaar.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et aednikule kõigiti sobiv lektüür. Praegu on paras aeg veel plaane täiustada ja tuunida nii peas kui ka paberil:)

Jüri Annist. Laisa aedniku aed ehk raamat mugavale aiapidajale.

2010-04-08T03:05:00.000-07:00

Nii see aiapidamine käibki nagu kaanepildilt näha. Raamatu autoriks on Jüri Annist. Raamat on ilmunud sarjas Aedniku ABC . Fotod: Jüri Annist, Ann Tenno, Priit Grepp, Sulev Savisaar. Kujundaja: Mai Grepp. AS Ajakirjade Kirjastus, 2006

"Laisa aedniku aed" on minu meelest parim pealkiri aiandusraamatule. Sellega võiks kõlaliselt võistelda ehk vaid 1891. aastal välja antud Ado Grenzteini "Elumaja ehe" . Ma tean, et mu sõbrad on seda laisa aedniku raamatut lugenud ja vastastikku kinkinud (kahjuks küll mitte mulle) ja nüüd saab seda siis ainult raaamatukogust laenutada.

Kelle aeda ma ka siiani külastanud olen ikka teatab aiaomanik, et ah, mis nüüd mina, ma olen selline laisk aednik. Ise rivistab pilguga rohuliblesid. Nii et see raamat on vastuolulisele unistavale ja samas ratsionaalsele aednikule meis.

Kohe alguses tutvustatakse kolme tingmärki: "laiskuri lemmikud", "võiks soetada, kuid kaalu enne põhjalikult nende plusse ja miinuseid", "jäta ostmata". 2007.aasta Äripäev kirjutab, et Jüri Annisti puhul on meil tegemist keemikust aednikuga. Loe siit. Kui minna Calmia Istikuäri kodulehele , siis leiab sealt püsikute nimekirjast väga napisõnalisi, aga paljuütlevaid kommentaare nagu nt "hukkus kohe", "hukkus mitu korda", "ei meeldinud", "hukkus kiiresti". Esimene mulje on nagu laul "Kiri kodukandist" (esitaja Tõnu Tepandi) , tegelikult satub selliseid hoiatusi nimekirjas olevate taimenimetuste taha harva. Lugedes raamatu tingmärke, tuli see kõik kenasti silme ette, sama lakooniline ent tõhus stiil.

Sisukord:
Heitlehised puud ja põõsad - laiskuri aia põhielanikud
Okaspuud - istuta endale ja soovita sõbrale
Kui sa ei suuda loobuda kiviktaimlast
Lillepeenar - aia kohustuslik koostisosa
Mõned kõrrelised on ju täitsa kenad
Elulõngad - võta stoiliselt, vali vähenõudlikud
Turbapeenar - väeta, varja ja naudi
Ronijad ronigu ainult sinna, kuhu vaja
Laiutajad jäta ostmata
Kaunis õuemuru niitja pilgu läbi
Õõtsik - kas sellist tiiki sa tahtsidki
Multš - kas looderadaja taevamanna
Mureks kaelas
Koera aeda sobitamine

Kokku ainult 15 peatükki. See võiks olla ka laisa lugeja raamat, sest leheruumi ei raisata. Kõik on üks asjalik ent muhe nõuannete rida. Alustame laiskuri lemmikutest: laiskuri aia põhielanikeks on heitlehised puud ja põõsad, sest et neil on mitmeid häid omadusi nagu nt
*Juba üksainus puu või suurem põõsas täidab kenasti aiaruumi.(võrdle vajamineva lilletaimede hulgaga) ...
*Nende abil saab oma aeda kergesti ja loomulikul viisil erinevateks tsoonideks jagada
*Parimatel nende hulgast on õied, lõhn, värvid (blogija omavoliline tõlgendus) jne. Järgneb see osa, mida sa peaksid teadma puudest ja põõsastest nii palju, et saaksid muretu aednik olla.

Okaspuud. Sulle tuletatakse meelde, et nende okkad pudenevad, nad tolmavad kõvasti, nad tahavad natuke pügamist, nad ei andesta sinu vigu (tere tulemast klubisse!), nad vajavad kevadel päikesevarju, koerad-kassid teevad neile liiga. (ammendav loetelu) Ja nagu paljusid asju siin ilmas saab okaspuid jagada kolmeks: I grupp - muretule, II grupp- hoolitsejale, III - aiafännidele. Nt nulg kuulub I gruppi, kadakad II gruppi, III gruppi kuuluvad: seedrid, küpressid, hõlmikpuu jm. AGA
*nad ei aja juurevõsusid
*pole vaja lehti riisuda
*nad on pikaealised

Kui sa ei suuda loobuda kiviktaimlast, siis loe hoolikalt neljandat peatükki, mille lõppu on lisatud ka väike nimekiri sobivatest taimedest. Lillepeenra rajamisest on pikemalt juttu klassikalise püsilillepeenra tagarea taimedest. Neid soovitab autor ka soolotaimedeks.( nt aedheleeniumi. Pilt pärineb Calmia istikuäri koduleheküljelt). Kõrreliste valik laiskuri aeda sõltub pinnasest. Üldjuhul on nendega palju jantimist ja nii on selles raamatus sõelale jäänud mõned üksikud, omapärase välimusega taimed.

nt Kõrge raikaerik (Arrhenatherum elatius subsp.bulbosum).

"Laisa aedniku aed" sisaldab siinkirjutaja meelest lisaks kahte olulist peatükki, mis oleksid soovitavad kõigile neile, kes nurisevad muruniitmise üle või plaanivad oma rajatavasse maakodusse koera võtta. Niisiis peatükk niitmisest:

kui palju muru, missugune ja kus?

kui sageli niita?

millega niita? (asjalik ülevaade niidukitest, tutvuge enne ostmist kindlasti)

kuidas niita? (joonis!)

See on esimene aiandusraamat, milles antakse nõu koeraomanikust aiapidajale, kuidas koera aeda sobitada. Muuhulgas ka: "Ära kunagi anna koerale halba eeskuju! Piisab, kui astud koera juuresolekul paar korda üle madala piirdeia või sagid rohides kiviktaimlas ringi ning taiplikule koerale on kohe selge, et aed on mõeldud ülehüppamiseks ja kiviktaimlast tuleb midagi välja kraapida!" jne

Algaja aednik võiks nüüd veel aja maha võtta ja alustada oma aia rajamist sellest raamatust. "Laisa aedniku aed" räägib möödaminnes ning ilustamata hädadest, mis teid tabada võivad, kui te olete otsustanud loodust omatahtsi toimima panna. Jagab lihtsaid nippe ja mõjub värskendavalt. Ja te võite ju alati murule pikali visata, jalad risti panna ja lihtsalt taevasse vahtida.

Aiad, väravad, hekid, müürid - käsiraamatud

2010-03-24T05:29:00.000-07:00

Ma alustasin ülevaadet ühest raamatust ent kataloogis otsides juhatas märksõna piirded teiste huvitavate väljaanneteni, mis viimastel aastatel on eesti keeles ilmunud. Kuna sisuliselt esineb mitmeid kattuvusi, otsustasin neid omavahel veidi võrrelda.

Toby Bucklandist on siin blogis juttu olnud seoses raamatuga The Garden Makeover Book (2001) . Kirjastus Kontent on vene keelde tõlkinud raamatu Garden DIY Bondaries (2001). Keda huvitab ingliskeelne väljaanne, siis selle ISBN on 1-85391-868-7. Vaata sisukorda . Nagu klassikaline käsiraamat, tutvustab ka see väljaanne esmalt põhimõtteid milleks me vajame aeda, millest ja kuidas ehitada ja praktilisi samm-sammult juhendeid ning ohtralt pilte.Viimane osa on alati huvitav. Ehitus- ja aiamaterjalid mõistagi uuenevad, raamat on ju trükitud 2001.a. , oma tubli üheksa aastat tagasi ent ideed, kuidas mida kusagil kasutada on ikka põnevad. Toby Bukland soovitab aiavalikut alustada vaatlusest. Kui teil on naabrid, siis uurige millise aia on nemad ehitanud. Kas see valik on juhuslik või on piirdeid kasutatud selleks, et juhtida tähelepanu kõrvale? Kaitsta tuule eest? Mida rohkem te avastate, seda enam teie tähelepanelikkus ja kujutlusvõime kasvab ning te oskate peagi otsustada, kuidas sobiksid sellised piirded teie aia puhul. Mis on oluline ? Vaate laenamine on juba tuttav võte. Mikrokliima, vastupidavus, mürakaitse, väravad, läbikäigud, terrassid, seinad.

Selles raamatus on rõhk madalate seinade ehitamisel, mida on kerge ise teha ja mis ei nõua eraldi (ehitus)projekti. Kivisein, mis on paigutet õigesse kohta, säilitab ja levitab kogutud päikesesooja hilisõhtuni. Punutud ja pinnasega loodud piire säilitab niiskust ja jahedust. Huvitav on seegi, et õhuline (õhuavadega?) piire kaitseb tuule eest paremini kui täissein, sest esimene takistab tuule kiirust ja juhib õhuvoolud üle aia. (parempoolne pilt pärineb kraugon.ee koduleheküljelt). Paar ideed, mis mulle selles raamatus eriti meeldisid olid aken hekis ja klaaspaneel seinana aiaruumis. Kujutlege ümmargust akent elupuuhekis :) Klaassein oli tehtud matist klaasist ja mõistagi ei olnud tegemist aiaga. Seda oli kasutatud aia jagamisel kaheks või enamaks ruumiks. Autori väitel ei ole tegemist sugugi kalli materjaliga, metallpiirded pole väidetavalt odavam lahendus. Küllap praktikud teavad paremini.

Ülevaate koostamisel jäin vene keelega pisut hätta. Nimelt on vene keeles nii palju sõnu aia kohta, nt zabor, ograždenija, izgorod jne jne Meil on siis aed, tara, piirded ... loodetavasti ikka väga valesti ei saanud, živoi izgorod sai ikka hekiks ümber pandud :) Raamatut tasub sirvida, meie kogust saab seda tellida siit .

Tekst kaanel: sisaldab uusimaid vinüülaedade stiile. Aiad, väravad ja müürid, Varrak, 2009. Originaali tiitel Fences. Gates and Garden Walls (2006). Tõlkija Helje Heinoja, toimetanud Katrin Kuusemäe. Selle raamatu sisukorrast saavad minu tõlkeküsimused ammendava vastuse. Piirdeaedade tüüpide all on lai valik : püstplankaed, lippidest aed, puitpaneelidest plank, post-põikaed, raamitud avad aias jne. Tulles tagasi esikaane juurde- millega on tegemist vinüülaia puhul? " Vinüülaiad on polüvinüülkloriidist (PVC), samast plastikust, mida kasutatakse majade voodrite ja kanalisatsioonitorude puhul. Vinüülpaneelid on välja pressitud koos titaandioksiidi sisaldava väliskihiga. See on sama ühend, mida leidub päikesekaitsekreemides ja mis kaitseb ka plastikut päikese uv-kiirguse toime eest." Kes soovib rohkem PVC aia kohta teada võib lugeda täpsemalt sisustusweebist. Raamatu tööjuhendid on väga põhjalikud ning käsitlevad samu aiatüüpe, mis esimeses raamatus. Huvitav on osa raamatust, mis kirjeldab raamitud avasid aias. Väga põhjalikult on käsitletud aia planeerimist kallakuga pinnasele.

Kirjastus Sinisukk poolt on välja antud Ingald Anderssoni kaks raamatut: Koduõuede aiad ja väravad (2004) ja Sissepääsud. Inspiratsiooni, ideid ja kirjeldusi. (2005). Tõlkinud Allar Sooneste. Neis raamatutes on kasutatud vähem fotosid ent joonistused on varustatud mõõtudega. Raamatud pakuvad lihtsaid visandadtud lahendusi. Koduaedade raamat on üles ehitatud praktilistele näidetele - foto- visandid, mõõdud ja mõned olulised detailid, millele tähelepanu pöörata. Täpseid jooniseid ei sisalda.

veel linke:

väravad, sissekäigud, pergolad

tantsivad puud

Dave´s Garden

veel raamatuid:

I.Andersson. Aiateed ja müürid .Sinisukk, 2008

I.Andersson. Aiarajatised, Sinisukk, 2005

D.Thorstensen, L.Eriksen, B. Slipher. Suur terrassiraamat. Varrak, 2006

Aarne Kähr. Kevadlilled

2010-03-12T08:44:00.000-08:00

Järelsõnast: "... Mõnikord tundub, et aed saab täis. Aga ei ta saa midagi - mõni vana puu on vaja välja juurida, muru on liiga palju, mõni terrass on veel puudu " Lilled ja raamatud on paljudele inimestele samuti hädavajalikud nagu igapäevane leib".
HONORE DE BALZAC
Siin on mõlemad koos." (A.Kähr)

As Ajakirjade Kirjastus on sarjas 100 taime andnud välja raamatu Kevadlilled Raamatukaanele valitud foto annab edasi karukella pehmuse ja õrnuse. Raamatusse valitud fotod autoritelt: Gunhild Poulsen, Karl Kristensen, Ann Tenno, Elle Ahse, Katrin Mäeots, Sulev Savisaar, Viktoria Parmas, Aarne Kähr, pildipank Focus. 28 taimetutvustust. Nt epimeedium, tiarell, kolmiklill, jeffersonia dubia jm. Autor on iga taime kohta leidnud midagi põnevat, kas liikide vähesus või kasvueelis või lihtsalt põnev seik nagu nt epimeediumis (Epimedium brevicornum) sisalduv ensüüm ikariin, mis toimib sama tõhusalt kui potensiravim :) Mulle oli uudiseks, et lõhnava kannikese lehed, õied ja õienupud kõlbavad toiduks. Ja et minu aias kasvav Alba on valgeõieline sort, mida peetakse erakordseks. (ma olen selle taimega käitunud nagu tõeline barbar, nimelt ta külvab end üsna vabalt). Aarne Kähri raamatutest leiab alati midagi uut või põnevat.

Deborah Schneebeli-Morell. Aiaviljad pisipinnal.

2010-03-12T07:56:00.000-08:00

Mulle pole ammu nii õigelt ajastatud raamatut kätte juhtunud. Seos on muidugi puhtisiklik - sel kevadel on potipõllundus aknalaual saanud minu jaoks uue mõõtme ja tähenduse. Mu sõber nimelt kasvatab ohtralt igasugu rohelist kraami päeva pikenemisest alates. Osa neist on jõudnud ka minu koju. Aga mitte sellest ...

Raamatukaas teatab järgmist: RÕÕM ISE TEHA. AIAVILJAD PISIPINNAL kottides, pottides, ämbrites, kastides ja kaussides. Deborah Schneebeli-Morell. Ja nii lihtne see ongi - mida lubatakse - seda ka antakse. Järelsõnast saan teada, et autor on saanud kunstnikuhariduse ja googeldades tulebki rohkem käsitööraamatute pilte. Kunstnik-aednik! Minu esmamulje sellest raamatust oligi selline rõõmusegane - avasin raamatu selle koha pealt, kus salatit kasvatati vanas köögisõelas ja siis põlduba kotis ja kartuleid siin-seal. See on nii vahva! Selliseid raamatuid lehitsedes ei saa ma aru, miks ma selle peale ise pole tulnud? See tundub nii enesestmõistetav. Raamat on ajendet küll rohkem sellest, kuidas ise kasvatada puhast ja kohalikku toitu ja teha seda ka siis, kui meie aiapind on olematu. Raamatu sisukord: sissejuhatus* maheaiandus* alustame* tähtsamad ürdid* lehed ja võrsed* suvised lemmikud* kaunid kaunviljad* marjad ja puuviljad* kasulikud aadressid* register*.
Lugedes sain teada, et porgandikirp on võimeline hüppama ainult 20 cm kõrgusele, et läbipaistvast plastist karpi saab tarvitada kui minikasvuhoonet, et vetsupaberi rullist allesjäänud papptoru võib edukalt oaseemne külvamiseks kasutada (varesed ei saagi neid nahka panna!). Tähtsamate ürtide peatükis räägitakse veidi lähemalt, jagatakse soovitusi kasvutingimuste kohta, algaja jaoks on mõned istutusvõtted puust ja punasest ette tehtud ja edasijõudnut ahvatletakse mõne erilise sordiga nagu nt basiiliku puhul Purple Ruffles. Olles ise kunagi oma aiast münti välja rohinud, sobib lahendusena hoopis plekkämbris või maasse kaevatud potis kasvatamine.

Kuidas kasvatada pidevalt saaki andvaid salateid? Novembrist kuni jaanuarini tuleb minul ilmselt leppida sellega, mida teised kasvatavad. Muul ajal aitab sega- ja korduskülv. Sobilikud: põldkännak, põldkapsarohu teisendid, jm Salatitaimede tutvustuse juurest minnakse edasi juurviljade kasvatamise juurde. Kartulid kootud kottides, tomatid traatkorvis või tünnides. Maasikad, mustikad, sõstrad. Ma ei saa seda raamatut ju ümber kirjutada! Ma kavatsen igal juhul sel aastal katsetada igasuguste anumatega ja põlduba kasvatada kõigi vareste kiuste :) Ja ma usun, et sellise vahva nipiraamatu saaksid ka meie aednikud kokku panna, sest kui aia - ja kodublogisid vaadata on aednikud ikka üks väga loominguline rühm. Igal juhul on see asjalik käsiraamat algajale linnaaednikule või lihtsalt hea raamat loovuse käivitamiseks ning rakendamiseks. Siinkohal jääb lisada, et raamatu on välja andnud Maalehe Raamat ja tõlkinud Irena Raudla, toimetanud Annika Tõnström.

Maitse-, lõhna- ja ravimtaimed. Peter McHoy. Pamela Westland

2010-02-26T05:03:00.000-08:00

Maitse-, lõhna- ja ravimtaimed. Peter McHoy. Pamela Westland. Kirjastus Varrak, 2008. Tõlkinud Thea Kull, Malle Leht. Originaali tiitel "The Herb Bible". Autoritest: Peter McHoy on mitme aiandusalase raamatu autor, ta on kirjutanud väikeaedadest ning aiakujundusest. Eesti keelde rohkem tõlgitud pole. Raamatu kaasautor Pamela Westland on mitmete lilleseadeteemaliste raamatute autor. Tema kui aiakujundaja kohta saab rohkem teada kui tutvuda tema lemmikaedadega Inspiration/inspirational gardens . Tartu Linnaraamatukogus on saadaval tema raamat Swags, wreaths & garlands : 20 beautiful projects using flowers and fabrics .

Raamatu juurde. Tegemist on käsiraamatuga, mis koosneb neljast osast: kataloog, ürtide kasvatamine, ürditaimede kasutamine, klassifikatsioon, register. Taimed on kataloogis järjestatud tähestikuliselt ladinakeelsete nimetuste järgi. Registrist on võimalik leida ka eestikeelse nimetust kasutades. Taimede tarvitusvõimalused on ära toodud lk 212-217, kataloogis on kirjeldatud:taime tüüp, parim kasvukoht, sobilik muld, paljundamine, taimeosad, kasutusalad. Kõik lühidalt. Suurem osa taimedest kasvavad ka meie niitudel ja aedades. Esimene, mida ma ei leidnud nime järgi eestikeelsest internetist oli palsam-neitsikummel. Chrysanthemum balsamita juhatas küll taimenimede andmebaasi juurde, aga pildimaterjal pärines ikka väljaspoolt Eestit. Mõned minu jaoks põnevad taimed veel glycyrrhiza glabra, mis väidetavalt kasvab ka meie kliimas, aga vajab talveks kinni katmist ning Iris germanica "Florentina" inglise keeles orris root, mis eksitas mu veebis blogini Heritage Irises. Kogenud aedniku jaoks on selles kataloogis üllatusi vähem, aga võib siiski ette tulla. Raamatu järgmine osa õpetab ürdiaia plaani koostama ja muuhulgas ka hoiatab, et ürdiaia rajamisel tuleb arvestada korjamistingimustega. Ilmselt kajastub siin algne põhjus, miks suur osa aiakujunduse käsiraamatutest käsitleb ürdiaedade kavandamist (rangelt?) geomeetrilisena. Eraldi peatükk on ürtide kasvatamisest konteinerites ja toatingimustes. Ürtide kasutamine, säilitamine, kuivatamine, külmutamine. Viimane muide muudab taimed hapraks, nii et kilekotte säilitamiseks ei soovitata. Üks võimalus on panna hakitud ürdid jääkuubikuvormi ja veega üle kallata ja peale külmutamist vormist välja võtta ja siis kilekotti panna. Kokanduse alajaotus annab tabeli kujul ülevaate, mida ja kuidas ürtidest toidu valmistamisel kasutada. Eraldi kujundet kastikeses on kirjas klassikalised värsked ürdisegud: nt linnulihale tuleb lisada võrdsetes osades peterselli, liivateed, majoraani, estragonpuju ja loorberilehti. Kokanduse osa sisaldab siis võrdses koguses seletusi ja retsepte, sh õpetus ürdikastmete, -õlide- ja äädikate valmistamiseks, retsepte on taimetoitude, küpsetiste, lihatoitude jm kohta, Mulle tundus huvitav näiteks õpetus kuidas suhkurdada õisi, kroonlehti ja lehti. Kokaraamatuna ka täiesti arvestatav väljaaanne.
Kokandusele järgneb kosmeetikavahendite valmistamine, ravimid - keedised, kompressid ja tinktuurid, aroomiteraapia, käsitöö. Raamatu võtab kokku juba eelpoolnimetet suur tabel, kus on kirjas ürtide kasutusvõimalused.
rosin:
Kannikesemesi
225 g vedelat mett
1/2 tassi lõhnava kannikese kroonlehti

Valage mesi kahekordse keedunõu ülaossa või keevaveepoti kohal olevasse kaussi. Segage sisse kannikese kroonlehed, pange kaas peale ja kuumutage 30 minutit. Võtke nõu tulelt ja jätke 7 päevaks tõmbama. Soojendage uuesti, nii on lihtsam valada, ja niristage mesi tagasi purki. Kasutada võib võidena, kastmete lõhnastamiseks või segada jogurtisse. (lk. 158)

loe lisaks:
Eesti Aiaklubi. Maitsetaimed kasvama
Kasvata ise

Lühisoovitus. Riho Terase rabaaed Võhma külje all

2010-02-08T05:03:00.000-08:00

Ajaleht "Sakala" kirjutas 13.08.2008 loo Teraste aiast. Kevad tulemas, võib olla soovib keegi teine ka katsetada :)
Tsiteerin: "Kui aias on vesi põlvini, kaevab enamik inimesi sinna kuivenduseks kraavi, Riho Teras aga tassis kohale hulga turvast ja pani kasvama niiskust armastavaid taimi, nii et nüüd on tal kodu juures pesueht raba, kus saab käia jõhvikal ja murakal."
Artiklit saab lugeda :Ajaleht Sakala

Aarne Kähr. Päevaliilia

2010-02-05T05:50:00.000-08:00

Päevaliilia. Hemerocallis . See päevaliilia pildil siin kuulub minu ema aeda ja ta oli selle õie värvitooni üle väga uhke. Üks inglise aiakujundaja, kelle raamatust tuleb edaspidistes sissekannetes juttu, on päevaliiliat nimetanud oma lemmiklilleks ja iseloomustanud seda taime nii: ta õitseb lühiajaliselt läbi terve suve, tema värvitoonid on vahelduvad ja lisaks kõigele muule, on ta ka söödav! (A.M. Powell)
Ajakirjade Kirjastus on 2010 aastal välja andnud Aarne Kähri raamatu Päevaliilia. Raamat on ilmunud sarjas Aia ehe. Autor räägib eessõnas mil moel ta oma südame päevaliiliatele kaotas ja kelle abi on kasutatud pildimaterjali kokkupanemisel. Siia vahele tahaks torgata oma tähelepanekud päevaliilia võrku langemisest. Kui ma oma aias alustasin, kasvas päevaliilia siin ja seal, üldiselt igal pool ja mõnest kohast otsustasin ma ta välja rookida, sest oli teine rohkem tigudele suupärane puhmas, millest ma lugu pidada ei osanud. Õisi näitas nagu vähe ja oli selline armetu. Aga eks ilu on vaataja silmades ja ühel ilusal kevadel leidis ta õige kasvukoha ja õitseb nüüd septembrini välja, ma pean hoolas olema ja vanad õienupud ära kaksama. Eelmise kevade Supilinna päevade rohevahetuses sain endale uue sordi, mis pidi olema kidur õitseja. Otse vastupidiselt üllatas ta mind sügisel õitega, mis olid pildiloleva liiliaga ühtekarva. Nii läks minuga. :) Aga mitte sellest ei pidanud me rääkima :)
Aarne Kähr eraldi reklaami mõistagi ei vaja. Tema raamatute suureks plussiks on aedniku kogemus ja kirg. Ka selles väljaandes soovitab ta Eesti kliima jaoks sobivamaid sorte.
Sissejuhatuse jaoks on päevaliiliate aretamisest kirjutanud ka Francois Verhaert, kes on Euroopa tunnustatuim päevaliilia kasvataja. Hobiaiandusest alguse saanud on nüüdseks äriettevõte Eurocallis Daylilies.
Raamatu sisukord:
Ajalugu
Liigid
Päevaliiliatest üldiselt
Päevaliiliate jaotumine
Sordid
Kodumaised sordid
Maailma kauneimad päevaliiliad

Kasvatamine
Kasvukoht ja peenrakujundus
Päevaliiliad lilleseadetes
Päevaliilia köögis ja ravimtaimena
Tulevikutuuled

Lõpetuseks
Liikide ja sortide register.

Kellele raamat sobiks? Algajale ehk selleks, et tutvustada päevaliiliat kui üsna vähenõudlikku püsikut, millel näikse olevat vägagi värvikas tulevik. Kollektsionäärile sobib kindlasti kataloogi osa ja nimekirjad maailma kaunimatest päevaliiliatest aastal 2008 (top 20). Pildid ja selgitused sortide eristamiseks. Nt Õite kirjeldamiseks kasutatakse kindlaid mõisteid, milles tasub orienteeruda ka asjaarmastajal. Päevaliilia õiel eristatakse nelja osa: neel, silm või vesimärk, kroonleht ja kroonlehe serv. (lk14)
Ühe vana legendi kohaselt peletab päevaliilia puudutus mured ja paha tuju (A.K) Laskem end siis aednikul kevadesse eksitada...

Puud ja põõsad aias. Inger Palmstierna

2010-01-17T05:30:00.000-08:00

Raamaturiiuli juures seistes oli seekord plaanis kirjutada eesti autorite põõsaraamatust, aga hajameelsel moel haarasin kaasa rootsi keelest tõlgitud Inger Palmstierna ja Bertil K. Johansoni Puud ja põõsad aias. Raamatu on eesti keelde tõlkinud Marve Lilleleht ja Hannes Königsberg, konsultandid Urmas Laansoo ja Anu Kaur. Autorit googeldades leidsin ka Maalehe kirjastuse lingi, mis sarnaselt ühe rahvusvahelise raamatupoega on nähtavaks teinud ka sisukorra.Maalehe Raamat. Ma loodan, et see kiiduväärt algatus jääb püsima, siis on kõigil asjahuvilistel lihtsam otsustada, kas seda raamatut endale osta või sõbrale kinkida.

Autorist: Inger Palmstierna on rootsi aiandusringkondades tuntud nimi. Ta on kaheksa aiandusalase raamatu autor, loengupidaja ja tegevaednik, kes käesoleval ajal elabVeni saarel (Rootsile kuuluv saar Sundi keskosas). Inspireerituna Skåne pinnasest ja mahedast kliimast on Inger Palmstierna katsetanud erinevate taimedega: ta on kasvatanud isegi viigimarju ja nektariine. Oma suurimaks kireks nimetab ta maitsetaimi ja vürtse. Inger Palmstierna on kogu oma elu aiatööd teinud. Olles tegutsenud harrastusaednikuna,otsustas ta end sellel alal ka harida ja edasi õppima minna. Täna on tategev Rootsi Rahvusliku Aiandusseltsi juures. Tema tegevusala on nii taime- kui ka keskkonnakaitse. Raamatute kirjutamine sai alguse nõuannete koostamisest seemnete ja istikute juurde. Eesti keeles on temalt ilmunud kirjastuselt Sinisukk Ronitaimed kõikmõeldaval moel, 2001.a.

Esimene mulje sellest raamatust oli emotsionaalne. Võib olla sellepärast, et avasin raamatu peatüki kohalt, mis ütles: "Tere tulemast koju". Naasesin eessõna juurde, milles autor oma raamatut tutvustab. Ruumi kokkuhoiu mõttes on sellest raamatust välja jäetud suured puud. :) Peamine põhimõte on hankida kindlatest ja vastupidavatest taimedest koosnev põhivara, mida edaspidi saab täiendada. Tähtis pole üksik taim, vaid funktsioon, mida see aias täidab. Kõik raamatu pildid on tehtud tavalistes aedades. Raamatu lõppu on lisatud käsiraamatu osa, milles taimed on grupeeritud teatud omaduste alusel nagu kuivataluvus, kiire kasv, vastupidavus jne .(I.P)

näited loendist valik erinevatesse kasvukohtadesse :

eriti leplikud taimed, isegi võimatusse kohta istutamiseks (sh Suur läätspuu, Söödav kuslapuu, jugapuu jne)

soola taluvad taimed (Alpi kuldvihm, Magesõstar, Harilik astelpaju)

mitmekülgsed taimed, taimed, mis on ilusad suurema osa ajast (Toompihlakas, Harilik parukapuu, Harilik lodjapuu jne).

taimed, mida linnud hindavad toidu, kaitse või elupaiga pärast (Harilik kadakas, Harilik toomingas, Jaapani ebaküdoonia jne)

puud ja põõsad, mida metskitsed ja jänesed eriti ei hinda. söövad viimases järjekorras (minu tõlgendus). (Kuslapuu, Põõsasmaran, Harilik lodjapuu).

Selliseid loendeid ei kohta just sageli.

"Aias peab puid olema. Parajalt suuri puid, mis aeda tõstavad, kuid ei võta seal võimust, nii et teised nende varjus peavad virelema." Majapuust ehk kaitsepuust kirjutatud peatükk lõpeb nii: "Ärge küsige, kas teil peaks olema maja õnnepuu, vaid hoopis: milline?"

Nagu suurema osa aiaraamatute puhul, olen omajagu kimbatuses, sest algaja aednikuna tabab mind pidevalt ahhaa- seda-saaks -teha -nii või siis kui hästi see nüanss on tabatud või lihtsalt väljendatud oluline pisiasi. Nagu nt hekki ei ole kunagi vaja üle värvida :) Autor räägib ka sellest, et kui juba meie kliimaskohanenud taimi kasutada, aga teha seda tavalisest erineval moel, siis ei vajagi me eksootilist aianurka, mille surma/sündi igal kevadel hingevärinal jälgida. Annab nõu, kuidas oma kliimatsooni parandada. Vastupidavus sõltub aiakujundusest (I.P.)

Inger Palmstierna põhihoiakud on looduslähedased. Selle hoiakuni jõuab ilmselt iga aednik varem või hiljem. Aed õpetab :) Ja midagi teistmoodi oli selles raamatus küll, esimene mulje oli õige, lugemine tekitas õhina.

Poodidest on see raamat nüüd otsa saanud, nii et külastage aga raamatukogu, see käik on seda väärt.

Varjutaimed

2010-01-05T05:56:00.000-08:00

Varjutaimede kasvatamisele on reeglina kõigis aiakujunduskäsiraamatutes pühendatud peatükk või paar. Korraliku otsingu tulemusena leiab siit sealt ajakirjadest ülevaateid ja näpunäiteid. 2006.a. ilmus kirjastuselt Varrak A.Kähri raamat "Varjutaimed".

2009.a.ilmus sama pealkirja all Susanna Widlundhi "Varjutaimed" kirjastuselt Maalehe Raamat, 2009. Fotod: JanServin. http://tartu.ester.ee/record=b2424542~S1*est
Eesti keelde on Susan Widlundhi aiaraamatuid tõlgitud neli (tõlkija Maie Vihuri): Kaunid kõrrelised (2006), Pojengid (2007), Aed igaühele(2009), Varjuraamat (2009).

Viimati nimetet väljaanne on asjalik käsiraamat varjuaia loomiseks või olemasoleva tundmaõppimiseks. Raamat on jagatud kaheks osaks, esimese osa on autor nimetanud inspiratsiooniks ja siin räägitakse lihtsalt ent põhjalikult varjuaiast mitte kui probleemsest kasvukohast, vaid kui võimaluste aiast. Sissejuhatuseks on vaatluse all erinevad varjud, nt kas kuiv või niiske vari? "Aia pimedamad osad on tavaliselt need, mis asetsevad enam või vähem varjus. siiski on mõistel "vari" mitu tähendust ning seda võib jagada sõltuvalt sellest, kui intensiivne on päikesevalgus vastval kohal ning kui kaua see sinna paistab. Sel puhul räägitakse näiteks kergest varjust, poolvarjust ja sügavast varjust." (lk 10) Taimede jaoks ei ole tähtis ainult otsene valgus, vaid ka kaudne valgus võib taimestikku mõjutada. (nt hele sein või plank). Iga peatüki lõpus on ka mõned soovituslikud nimekirjad taimedest. Aia varjuliste kohtade alapeatükk lõpeb varjupeenra näidisega. Peatükk puisniidu rajamisest on ülesehitatud aiatoa põhimõttel: "Alusta puudest - katuseks, jätka põõsastega - seinteks, lõpeta taimedega maapinnal- põrandaks." Lisaks puisniidu näidiskeemid. Raamatu teine osa on taimekataloog, mis on illustreeritud fotodega ning mille lõppu on lisatud ladinakeelsete taimede ja eestikeelsete taimenimede nimekiri. Lisaks veel soovitusnimekiri kirjastuse Maalehe Raamat väljaannetest, kus on juttu varjutaimedest.

Lisalugemist :

Maakodu 2006, nr.6 Eva-Kadri Rossner Vari aias- nuhtlus või väljakutse lk 52-54 ja Airi Loid "Modernse ilmega varjupeenar" lk 55-57

Kuidas kodust lahkumata raamatukogust raamatuid tellida ?

2009-12-14T05:38:00.000-08:00

Kohe alguses tuleb öelda, et tellida saab küll kodunt lahkumata, aga raamatutele tuleb ikka ise järele tulla :) Soovitavalt siis, kui teile on meilikasti vastav teade laekunud. Asja mõte on ikka selles, et tellite teile vajaliku raamatu ära ja kolme päeva jooksul peale teate saamist saate selle raamatukogust kätte. Irvhammastele - jah, internetiühendus on ka vajalik :)

Mis võib nihu minna? Tellite näiteks raamatu, mis tellimishetkel on kataloogi järgi kohal, aga sel hetkel astub keegi raamatukogus riiuli juurde ja laenutab endale koju. Kui te tahate seda raamatut igal juhul :) lisage lisainfokasti oma meil, siis pannakse teid sellele raamatule järjekorda. Kui eksemplare on rohkem, siis esimesele tagasitulevale eksemplarile. Sellepärast oleks nutikas jälgida ka seda kas teid huvitava raamatu kirje juures pole märget järjekorra kohta (vt näidet http://ester.utlib.ee/search~S1*est?/aaunaste/aaunaste/1%2C12%2C40%2CB/frameset&FF=aaunaste+maire+1953&3%2C%2C5) Samas tuleks arvestada, et järjekord raamatu kirje juures on summa summarum - siin kajastub kõigi Tartu (ELNET Konsortsiumi) raamatukogude eksemplaride hetkenõudlus.

Absoluutselt oluline on seik, et raamatute tellimiseks peaksite olema meie raamatukogu lugeja. :)
Järgnevalt tuleks avada Tartu raamatukogude e-kataloog Ester.http://ester.utlib.ee/ Siin lehel saate end sisse logida.

NB! Kui logite sisse linnaraamatukogu lugejana ei saa te tellida ülikooliraamatukogu raamatuid. Tehniliselt on see muidugi võimalik, aga sellisel juhul läheb teie tellimus kaotsi.

Tellimise juhend on kättesaadav meie kodulehel http://www.blogger.com/goog_366579475

Üks korduv probleem on pin-koodi unustamine. Pin-koodi all mõeldakse salasõna. Kui olete oma salasõna unustanud tuleks pöörduda raamatukogu poole, me kustutame selle ja teil on võimalik sisestada uus.
Soovitav on enne tellimist sisse logida, vastasel korral tuleb iga uue nimetuse puhul uuesti sisse logida. Meelepaha vaigistamiseks nii palju, et selle probleemiga tegeletakse.

Vanadele kaladele soovitan uuendust - nimelt saab nüüd pikendada ka neid raamatuid, mille tagastamistähtaeg on üle läinud. Varem polnud see võimalik.

Erandid: Neile Tartu elanikele, kellel raamatukogu kasutamine on tervislikel põhjustel ajutiselt või alaliselt raskendatud, soovitan meie raamatukogu koduteenindust. Millest alustada? Helistada numbril 736 1386 või 53 021202 . Võimalik on ka meilitsi ühendust võtta koduteenindus[att]luts.ee . Estrist tellides tuleks lisainfo kasti lisada märkus koduteenindus.

Edu soovides :)

Pentti Alanko. Püsililled

2009-12-03T07:38:00.000-08:00

Pentti Alanko Püsililled. Varrak, 2009 . Tõlkinud Anne Tihaste ja Anu-Kristin Tara.
http://ester.utlib.ee/record=b2447070~S1*est

Alanko ütleb oma eessõnas, et Euroopa aiaomanikud on lõpuks avastanud püsilillede väärtuslikkuse. Mulle kui võhikule tundub, et meie kohta see ei kehti, sest Eestimaa aedades on püsikud alati au sees olnud. Mõned vanad taluaialilled nagu näiteks floks, daalia ja pojengid polnud mõnda aega eriti trendikad, ent meie aedadest pole nad kunagi kadunud. Kindlasti on autoril õigus selles, et meie teadmised püsilillede kohta vajavad täiendamist.

Raamatu tõlge anti välja võimalikult väheste kärbete ja täiendustega. Suur osa soovitusi, mis on seotud klimaatiliste teguritega sobivad Eesti oludesse. Sisse jäeti ka peatükk Soome aianduse ajaloost ja ka autori soomekesksed kommentaarid mõne taime juures. (toimetaja Signe Siim).

Alanko põhiline seisukoht seisneb selles, et: [...] "looduses pole kedagi taimede eest hoolitsemas, sellest hoolimata kestavad nad aastast-aastasse. Kui valida püsikud kasvukoha järgi, saab hästi kasvavad taimed, mis ei vaja erilist hooldust." Muul juhul tuleb meil rohkelt vaeva näha.

Suure osa raamatust hõlmab püsilillede kirjeldused lk 71-397, eraldi kirjutatakse dekoratiivsetest kõrrelistest ja sõnajalgadest. Raamatu lõppu on lisatud valiknimestik meie aedadesse sobivatest püsikutest, eestikeelsete ning ladinakeelsete taimenimetuste loendid.
Põnevam osa on püsillillede kasvatamisest ja aia rajamisest.

Koduaia loomisel "Lillepeenrad tuleks rajada, nagu ka puu-ja põõsavöönd, muust maapinnast veidi kõrgemale. Kaldus maapind parandab tugevasti sügis-talvisele niiskusele tundlike taimede edenemist. Samuti näeb juba väiksemgi kallak välja loomulikum kui laudsile ala. Inimesel on kalduvus aeda rajamisel tasandada, kuid tegelikult tuleks kasvukoha looduslik reljeef säilitada" (P.Alanko)

Peatükis "Püsililleistutuse idee" toob Alanko välja kolm peamist lähtekohta:
1.ökoloogilisus, looduslähedus
2.eelistada kohalikes taludes kasvatatud püsililli (meil juba kohanenud)
3."vanaema püsilillepeenar" - õitsemine läbi terve suve
Kuidas siis luua sellist püsilillepeenart, mis oleks kergesti hooldatav ja õitsev läbi kogu suve? John Brookes on aia taimestamisel välja pakkunud viis tähtsamat lähenemist. Osaliselt kattuvad need ka Alanko poolt välja pakutud kolme põhimõttega aia lillevööndi kujundamisel. Tähtsaimad püsililled on üksteisele järgnevad juhttaimed, mis õitsedes domineerivad ja hoiavad hästi tervikut koos. Nad istutatakse lillevööndi erinevatesse kohtadesse piisavalt suure rühmana, nii saavutatakse soovitud mulje kogu suve õitsvast lillevööndist. Teiseks tähtsaks taimerühmaks on lisa-ehk täiendtaimed. Nende abil lisatakse lillevööndile vaheldust. Täiendtaimedeks võib valida juba enam tähelepanu vajavaid taimi. Kolmas grupp lillevööndis on metsistuvad taimed, mis täidavad kõik vabad kohad. (P. A. lk 27-28) Viimases rühmas võib olla ka taimi, mis aias vohama hakkavad. Neile on raamatus pühendatud peatükk "Ohtlikud taimed"

Kõigist neist taimerühmadest on raamatus üksikasjalikumalt räägitud. Väga hea käsiraamat.
Minu aiakirjanduse riiulis on selle raamatu võrra ruumi vähem :)

Lilleklubi. Цветочный клуб

2009-11-24T05:17:00.000-08:00

Korraldades kolleegidega raamatunäitust toalillede kasvatamisest, sattusin sirvima ajakirja Цветочный клуб : журнал о цветах и о тех, кто их любит. Meie raamatukokku on see ajakiri tellitud alates 2007. aastast.
vt. http://ester.utlib.ee/record=b1699148~S1*est
Soovitan tutvuda. Ajakiri sisaldab suhteliselt vähe reklaami, (see on paigutatud lõpulehekülgedele), palju fotosid ja huvitavaid rubriike. Ajakiri on mõeldud aednikele või lihtsalt huvilistele. Nii on igas numbris jäetud ruumi ka toalilledele. Jagatakse nõuandeid ja tutvustatakse haruldasi ja uusi taimi. Ilmselt pole ka vähetähtis see, et ajakiri kaalub vähe :), võib koju laenutada, pole karta, et ei jõua tassida. (Jooksva aasta ajakirju laenutatakse 7 päevaks, vanematel aastakäikudel on laenuajaks 21 päeva.)
Kes tahab ajakirja veebis lugeda: http://www.cvetclub.ru/

Aiapidamine. Aianduse põhitõed.

2009-11-16T04:03:00.000-08:00

Aiapidamine. Aianduse põhitõed on valminud Briti Kuningliku Aiandusseltsi kaasabil. Esimene mulje oli, et see raamat räägib sellest, MIDA TAIMED TAHAVAD. :) enne kui jõutakse selleni, mida tahavad aednikud, teie pere liikmed, naabrid jm ja teie ise.

Leidsin juba sissejuhatusest huvitavaid "mõisteid" nagu nt taimede asjatundmatu kärpimine - pimedas pussitamine

Või siis sööstuhooldus (võib ka sööstuaiandus olla) - teete aiale spontaanse (hooldus)ringi peale, et vältida rutiini ja kohustuste rasket koormat.

Eelnevast ei maksa end eksitada lasta, sest kogu väljaanne on asjalik ja huvitav. Aianduse oskussõnastik on paigutet raamatu sissejuhatusse, et kasutajal oleks selgem, millest räägitakse. Sellele järgneb taimerühmade ja - nimede jagunemine ja tähendus. Mis sisaldub taimenimes? 1.perekond, 2.liik, 3.kultivar, 4.hübriidi tähis.
Terve lehekülg botaaniliste nimede tähendusest.
Esimene peatükk : Kuidas taimed toimivad. Milline on taimejuurte funktsioon? Kuidas juured kasvavad? Kui juurte ja mulla vahel on tihe kontakt, võivad vesi ja mineraalained siseneda juuresse kogu selle ulatuses. Kuid kaltsium ja raud sisenevad peamiselt juure tipu lähedalt. Sellepärast ongi istutamisel tähtis juured hoolikalt mulda kinnitada ja kasta. Sedalaadi täpsemad selgitused, mida ma muidugi täies mahus ei esita, annavad ammuteada töövõtetele ka algse tähenduse. Miks on taimedel rohelised lehed? Ja olengi fotosünteesi juures tagasi. Tagasi koolitunnis. Taimede lehed toimivad päikesepaneelidena, mis püüavad päikeselt valguse energiat ja muudavad selle süsivesikute kujul keemiliseks energiaks. See protsess - fotosüntees - on võimalik tänu valgust absorbeerivatele pigmentidele taime lehes. Kõige tähtsam neist on roheline klorofüll, mis absorbeerib sinise ja punase valguse, mis ongi põhjus, miks taimed paistavad rohelisena.
Lehed ja veekadu. Kuidas taimed vett kaotavad ja kuidas seda vähendada. Millest sõltub taimede kasv?
Milline pool on üleval? Tähtsad taimehormoonid auksiinid. looduslikult esinevad auksiinid liiguvad läbi taime vaid ühes suunas - võsu tipust allapoole; selline allapoole liikumine tähendab, et võsu ja juuri kontrollivad auksiinid on läbi taime erinevates konsentratsioonides. Auksiinide liikumise suund ei ole pööratav, niisiis kui võtta pistik, tuleb veenduda, et istutatakse õigetpidi. Edasi lugedes saan teada, mida nimetatakse fototropismiks (paindumine) ja et on olemas positiivne geotropism ja negatiivne geotropism ja mis saab siis kui sünteetilise auksiiniga liialdada.

Milline on kärpimise toime? Ümberpanduna kõlab see nii: paljudel taimedel on apikaalne (domineeriv) pung või kasv, mis kontrollib teiste okste arengut, takistades või aeglustades allpool olevate külgmiste pungade kasvu. (kahtlustatakse auksiine võrse tipus). Kui tipmine kasv eemaldada, hakkavad alumised pungad kasvama ja taim muutub ümaramaks. Seega kui tahetakse põõsalikuma välimusega taime, tuleks kõikide võrsete tippe pidevalt kärpida.

Tsiteerimisega pole ma esimesest peatükist kaugemale jõudnud. Edasi soovitan ise raamatut uurida.

Raamatu sisukord:
1 Kuidas taimed toimivad
2 Muld ja kliima
3 Tundke oma aeda
4 Aia planeerimine
5 Lillepeenrad
6 Puud, põõsad ja ronitaimed
7 Taimede hooldamine
8 Murud ja aasad
9 Konteinerid
10 Lõikamine
11 Uute istikute saamine
12 Probleemid ja lahendused
Aiandusaasta planeerimine. Taimenimede register. Üldregister. Tänuavaldused.

Raamatu on tõlkinud inglise keelest Oliver Parrest. Välja andnud kirjastus Varrak 2006.
Tartu raamatukogude kataloogis asub: http://ester.utlib.ee/record=b1802765~S1*est

Blogija peavalu ja hingepiin :)

2009-11-07T10:44:00.000-08:00

Vaatasin oma sissekandeid ja avastasin peaaegu kõigis ülevaadetes sõna "inspireeriv", mis paraku ei inspireeri kuidagi. Huh.
Kui asendaks selle nt "vaimustavaga" võib asi hulluks kätte minna. Mu sõnavara vajab täiendamist.

Võib olla peaks blogi ümber nimetama Head Kavatsused? (põrguteed on ju ka Sillutatud ja loodetavasti on ka kasutet erinevaid materjale). Või siis võtta eeskuju Stephen Kingist, kes oma raamatus On Writing soovitab tungivalt kärpida ja lihtsustada. See pole küll horror-blogi, aga aianduses on kärpimine ja lihtsustamine igapäevased töövõtted :)

Ja mõistagi oleks tagasisidest tublisti abi.

Igavesti Teie
blogija

Loovad ruutmeetrid. Kujunda kaunis koduaed.

2009-11-06T07:46:00.000-08:00

Aiatuunijate sissekandesse kirjutasin, et tegemist on tõhusa väljaandega. Kuna see raamat väärib suuremat tähelepanu, siis räägiks pisut lähemalt.

Rootsi disainer Susanna Larsson esitab oma blogis (http://purplearea.blogspot.com/2008/05/5-snabba-till-ulrika-grnlund.html) raamatu autorile, Ulrika Grönlundile, viis küsimust aiakujunduse kohta. sh milline on autori enda aed, millist stiili ta eelistab ja mida ta soovitab "lihtsa" aia loomiseks. U.G. ei soovitaks oma aiastiili kellegile, sest ta armastab erinevaid stiile segada.Talle meeldib nii rooside romantilisus kui ka jaapani aia lihtne joon. Segamine võib osutuda keeruliseks ent see on huvitav. Kolm lihtsat nippi aia loomiseks oleksid: lähtu üldmuljest, kui sa ei tea, mida sa tahad, siis kasuta mingit teemat. Ole hoolikas pinnase ettevalmistamisel ja hangi oma taimed korralikust aiandist. Kui rajad kivisillutise, siis kasuta erinevaid materjale. Kui tahad lihtsat aeda, siis loo üks või kaks terrassi, kaunista need ja ülejäänud aed võib olla lihtsas stiilis.

Loovad ruutmeetrid. Ulrika Grönlund ja Cecilia Eklund. Fotod: Gunnar Nydrén. Sinisukk, 2009
SISUKORD:
puhkenurgad
veesilm
kujundpügamine
aia põrand
võrestikud
piirded ja seinad
dekoratsioonid
lapsed ja aed

Raamat ei sisalda jooniseid, aga iga teema on illustreeritud suure valiku fotodega. Tekst koosnebki nõuannetest ja nippidest. Ma olen kohanud mitmeid majaomanikke, kes tahaksid oma maja seina äärde lillepeenraid teha, aga on hädas pinnasega. Neile sobiks puidust laudis, mille peal saaks konteineraiandust edendada :) Peatükk kujundpügamisest on üks vähestest õpetustest, mida ma seda tüüpi kujundusraamatutes näinud olen. Kogu raamat on ülesehitatud mõistagi aiatoa põhimõttel: põrand, seinad, katus. Plaanid on üsna lihtsalt teostatavad ja inspireerivad.
Pilt lisatud Susanna Larssoni blogist ja on olemas ka raamatus. Head lugemist!

Aiatuunijatele ja isetegijatele

2009-10-20T01:03:00.000-07:00

Raamat, mida tahaksin kindlasti soovitada osavnäppudele ja neile pessimistidele, kes arvavad, et neil oskused puuduvad. Toby Bucklandi The Garden Makeover Book (2001)
eessõnas tutvustab raamatu autor oma eesmärki: pakkuda uusi projekte, mille ellu viimine võtab aega mõnest tunnist kuni nädalavahetuseni. Mitmed aiakujundamise käsiraamatud rõhutavad kui palju on võimalik aiaruumis muuta väikeste rõhuasetustega. See raamat pakub palju vahvaid ideid.

Iga projekti juurde on lisatud nimekiri vajalikest tööriistadest, materjalidest ja töökäik ehk kuidas seda teha. Raamatust on abi isegi siis, kui inglise keele oskused on napivõitu. Sisu on jagatud aastaaegade kaupa: kevad, suvi, sügis, talv. Raamatu lõpus on väike sõnastik ja indeks. Raamatukogust leiab http://ester.utlib.ee/record=b1633815~S1*est
Autorist: Toby Buckland on BBC "Gardeners World"-i saatejuht. Ta pärineb ehitajate ja aednike perest. Tema vanaisa oli proffessionaalne aednik, kes kasvatas Londoni teatrite jaoks lõikelilli. Oma meisterdamisoskuse on Toby pärinud isalt ja onudelt, kes on elupõlised ehitajad.
Toby Bucklandi kohta loe täpsemalt http://www.tobybuckland.com/

Ülaltoodud pildil on jäälaternad, mille tegemisel on kasutatud lõhnaküünalde vorme. (Jäälaternaid õpetatakse tegema ka raamatus Meisterdamist läbi aasta. Autoriteks Malin Larsson ja Anna Jeppsson. Sinisukk, 2008. )

Eesti keeles on kirjastuselt Tormikiri ilmunud Dawn Kingi vahva käsiraamat Naturaalsed materjalid taluaias. Tõlkinud Ellen Suits. Originaali tiitel: Rustic Gardens Projects: 18 decorative accents you can build. Dawn Kingi raamat on välja kasvanud märkmetest tema õpilastele. Ta ütleb eessõnas, et nende projektide teostamiseks ei pea olema puutööline, küll aga võiks esimesel kokkupuutel elektriliste tööriistadega kasutada kogenud õpetaja abi. Arvestama peaks ka materjaliga, puud ja oksad kaarduvad omal moel ja neil kui materjalil on omad nö konksud. Oma ootustes tuleks olla paindlikum. (D.K)

Raamatus on tuvustatud töövõtteid ja materjali kogumist ning lõpulehekülgedel on ära toodud meetermõõdustiku ja mõõtühikute teisendamise tabelid. Väike õpetus naelte pikkuse määramiseks nii millimeetrites kui tollides. Iga projekti juures joonised ja õpetus. Raamatu abiga saaks valmis teha aedu, väravaid, lehtlaid, aiatoole, riiuleid ja lillepotialuseid. Autori ja tema töödega saab tutvuda aadressil :http://www.dawnkingrustic.ca/
Raamatukogus: http://ester.utlib.ee/record=b1867538~S1*est

Eesti okstest aiamööbli kohta loe lisaks: Maakodu 2009, nr 7 Helju Koger (Ivo Lilleoksa) Toomingaokstest aiamööbel.

Ulrika Grönlund. Cecilia Eklund. Loovad ruutmeetrid. Kujunda kaunis koduaed. Sinisukk, 2009. Tõhus ja ideederohke raamat.

Huvitavaid ideid ja lahendusi pakub Julia Popova raamat Aiaehitised. Moskva, 2004.

Raamatu ülesehitus on tüüpiline aiakujunduse käsiraamatutele, see mis põnev tundub, on piltidel kujutatud ideed. Nagu nt puudest aed, pildi järgi võiks seda tõlkida rohetav tara? :) Aiaruumi eraldamisel on kasutatud tavapärasest rohkem ja intrigeerivamal moel tekstiili. Väga vahva tundub puust pesulõksudest valmistatud aed või koobasaed. Mägisibulatest katus tuli ideena tuttav ette, ajakirjast, raamatust(?)
Tartu Linnaraamatukogust saab seda tellida http://ester.utlib.ee/record=b1644065~S1*est

Loe lisaks: Clare Mattehews. Lustakad aiad lastele. Maalehe Raamat, 2004
Helga ja Adolf Bohlmann. Ronitaimed iluaias.Originaalsete ronitoestike valmistamine. Odamees, 2002

Building Garden Ornaments.24-Do-it-yourself projects to accent any setting. Minnetonka, 2000
http://ester.utlib.ee/record=b1910512~S1*est

Sari "Aiakujunduselemendid" kirjastuselt Kladez Books

2009-10-14T02:28:00.000-07:00

Kirjastus Кладезь-Букс on välja andnud õhukeste trükiste sarja "элементы садового дизайна". Tartu Linnaraamatukogus on hetkel saadaval 5 nimetust. Kuni 50-l leheküljel on selged õpetused ja fotod. Ei nõua pikka süvenemist, võib saada ideid, millist äärepeenart või millist hekki te oma aeda vajate. Hekiraamatu puhul on eraldi toodud soovitused selle kohta, millist taime kasutada kui soovite tõkestada müra ja tolmu, või kui vajate lihtsalt mehhaanilist kaitset ja dekoratiivset aeda. Juttu on hooldamisest, pügamisest ja tüüpvigadest, mis hooldamisel esineb.
http://ester.utlib.ee/record=b2166330~S1*est
"Cадовые скамейки" (aiapingid) tutvustab pinkide erinevaid kasutusvõimalusi aiakujunduses, pakub välja alternatiive traditsiooniliste istekohtadele. Kirjeldab materjale ja valmistamisviise. http://ester.utlib.ee/record=b2430586~S1*est

Alpiaaiad. Raamat räägib alpiaedade tüüpidest, rajamisest, pinnase ettevalmistamisest ja taimede valikust. Sarnaselt teiste selle sarja väljaannetega leiab siit kujundusideid, nõuandeid ning nippe.

http://ester.utlib.ee/record=b2166319~S1*est

Laurel Saville. Kivimüüritised õues

2009-10-12T09:39:00.000-07:00

Laurel Saville. Kivimüüritised õues. Kivi ajatu, praktiline ja esteetiline väärtus.Tormikiri, 2009. Inglise keelest tõlkinud Saale Väester.

Autorist. Laurel Saville on vabakutseline kirjanik, kes on välja andnud mitmeid raamatuid, tema lühijutte saab lugeda aadressil http://www.laurelsaville.com/fiction.cfm . Ta on teinud koostööd sellistele ajakirjadele nagu Step Inside Design, House Beautiful Home Remodeling, Decorating, Seven Days jm

Kivimüüritised õues sissejuhatus räägib põgusalt Uus-Inglismaa kivimüüride geoloogilisest ajaloost. Suurem osa raamatust tutvustab põnevaid projekte. Esimene neist on Andrea Morgante kivimüür, kuhu on sisse laotud labidas ja käru ning muud tööriistad. Müür sai alguse kodanikualgatusest (kõnnitee uuendus), mis tekitas vajaduse muuta vaadet maastikukujundaja kodule, mis omakorda tekitas vajaduse laduda kivimüür, kuhu kohalik müürsepp paigutas nimetet riistad ja inimesed hakkasid sealt läbi astuma ja siis asju sinna jätma, nii sai müür endale lõpuks nime "selle ameti tööriistad". (mahtuski ühte lausesse!)

Kivirajatiste peatükis tutvustatakse pikemalt Kanada müürsepa John Shaw- Rimmingtoni, kes on ühtlasi ka DSWAC (http://www.dswa.ca/) asutajaliige, töid. Tegemist on siis Kanada Kuivalt Laotud Kivimüüri Ühinguga. ja need pildid pärinevad ühingu koduleheküljelt.

Näide 2006.a. Ontarios toimunud workshopil valmistatud tööst.

Raamat on jaotatud kaheks: Kivimüüritiste idee ja inspiratsioon ja kivimüüritiste projektid. Sisaldab 18 projekti, mis on illustreeritud jooniste ja fotodega. Sõlme või spiraalikujulist kivimüüri selle raamatu järgi koheselt ei ehita, aga üllatada ja inspireerida võib see kindlasti ja meenutada ka üht teist gravitatsiooni kohta.

John Brookes

2009-10-12T05:37:00.000-07:00

Kui teil on kavas hakata aeda kavandama või olemasolevat ümber kujundama, siis soovitan alustada John Brookesi aiakujundusraamatutest. Tema lähenemine aiakujundusele on inspireeriv ja loov.

John Brookes on tegelenud aiakujundusega juba ligi 50 aastat. Tema õpetajateks olid Dame Sylvia Crowe ja Brenda Colvin, kaks 20.sajandi tuntumat inglise aiakujundajat. J.B on õppinud maastikukujundust Londoni Ülikoolis, pidanud hulgaliselt loenguid ja korraldanud koolitusi üle kogu maailma. J.B. on toonud aiakujundusse mõiste "aiatoad". Tema raamatud on muutunud aiakujundusalaseks klassikaks.
Raamatud:http://www.denmans-garden.co.uk/jb-books.asp
Jon Brookes möönab, et tema karjääri algusaega mõjutasid aiandusalased raamatud, eriti hindas ta Thomas Churchi (vt http://en.wikipedia.org/wiki/Thomas_Dolliver_Church )

J.B. selgitab oma intervjuus Sandy Feltonile, et töötades ühe arhitektuuriajakirja juures ta mõistis, et suurel osal arhitektidest polnud õrna aimugi, mis toimub väljaspool ees- või tagaust ja nende kahe kombinatsioon pani teda mõtlema väliseluruumist, mis polnud ei kodu- ega maaaed, mis on vähendatud linna proporstioonideni - see pidi olema mingi uus konseptsioon. Ülejäänud on, nagu öeldakse, juba ajalugu.
Loe intervjuud: http://www.recklessgardener.co.uk/interviews/john_brookes.html

Eesti keeles on John Brookeselt ilmunud:

Väikeaia kujundamine
sarjast 101 nõuannet, Doris Kindersly Raamat, Koolibri, 1997. Inglise keelest tõlkinud Kaia Sarnet.
Samast sarjast Toataimed
Doris Kindersly Raamat, Koolibri, 1998. Inglise keelest tõlkinud Uve Ramst.

Väike aed . Varrak, 2007. Inglise keelest tõlkinud Mari Laane.

Raamatusse on koondatud väikese aia kõige tõhusamad kujundusreeglid. "Igasugune ruum on väärtuslik varandus. Linnades ja alevites on see kallis ja seetõttu kasin, tundke rõõmu igast tollist, mis teil on. Kujundada oma õue, olgu see siis aknalaual, katusel, rõdul või maapinnal, tähendab meeldival viisil oma kodu piire laiendada"(J.B.)

"Väike aed" algab peatükiga õuetoast, milles õpetatakse ühendama sise- ja väliseluruumi, looma aeda minimaalsel pinnal, joonistama aiaplaani, viimistlema jne.Stiili peatükis õpetatakse stiile kombineerima, mõistma seda, mis loob stiili, tutvustatakse erinevaid rahvuslikke stiile, erinevaid aedu - aiad, milles elatakse, vaatamiseks loodud aiad jne. Peatükis uurime aedu on toodud neli kujundusnäidet aedadest, mis on loodud viimase 25 aasta jooksul. Järgmine samm on kujundamine . Loov planeerimine õpetab seda praktiliselt ja läbimõeldult. Raamatu kaks viimast suuremat alajaotust on aia koostisosad ja taimestamine. Kui pildimaterjal tundub kohati pigem urbanistlikum, siis igast peatükist leiab nõuandeid, mida saab rakendada mistahes väliseluruumi kujundamisel. Peale selle raamatu lugemist vaatate aiakujundusele uue pilguga.

John Brookes: Garden Design. London, 2001.Tegemist on J.B. klassikalise aiakujunduse käsiraamatu täiendatud trükiga. Autor tutvustab erinevaid stiile, trende, materjale ning tehnikaid aiakujunduses.
Vt sisukorda: http://www.amazon.co.uk/gp/reader/0751309818/ref=sib_dp_pt#reader-link

Eesti Dendroloogia Seltsi kodulehekülje galeriis leiab Inglismaa reisi pildid John Brooksi aed

Taimede tellimine internetist.

2009-10-07T04:54:00.000-07:00

2006.aasta Maakodu jaanuarinumbris õpetatakse kuidas tellida istikuid interneti kaudu. Tekst: Jaan Mettik, fotod: Ruth Aguraiuja, Arvi Kriis. Kui te otsiste midagi uut ja põnevat, siis soovitab autor külastada Briti Kuningliku Aiandusseltsi kodulehte: http://www.rhs.org.uk/Plants ."Sealt leiab nt nimekirja taimedest, mida aiandusselts on katsetanud ning seejärel auhinnavääriliseks pidanud" (J.M). Artiklis räägitakse veel sellest, kust tellida, looduskaitsest ja kaubandusest, maksmisest ja taime hindadest. Tuuakse näiteid ja selgitatakse millised nõudmised peavad olema täidetud, et tellimus postiga teieni jõuaks. "Kui tellite taimi väljaspoolt Euroopa Liitu, peavad need kõik olema varustatud fütosanitaarserfikaadiga. Kui piiril tabatakse nõutavate dokumentideta taimesaadetis, hävitatakse see maksu-ja tolliameti järelvalve all kaubasaaja kulul." (J.M.) vt. erijuhtumid Taimetoodangu Inspektsiooni kodulehelt http://www.plant.agri.ee/
Lisaks õpetusele, kuidas otsida, on lisatud ka valik huvitavaid linke:
Hea valik sibullilli http://www.avonbulbs.co.uk/
Toalillede ning teiste eksootiliste taimede seemned: http://www.rareplants.de/

Põnevad püsikud ja sibullilled: http://www.bucklandplants.co.uk/

jms

Samal teemal internetis:

Teet Reier. Seemneid-sibulaid saab ka internetist tellida. http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=4124/new_eri_artiklid_412417

Kindlasti leiab vastuse oma küsimustele kui külastada aiandusportaalide (nt http://www.kodukauniks.ee/)

foorumeid ja vestlusringe.

Aednikelt aednikele tellimisest 2010

"Turvaliselt ja soodsalt netipoest" Kodu ja Aed lisa "Kevad koduaias"

2011lk 96-97

Päikesekellad aias

2009-10-05T08:08:00.000-07:00

Jaan Mettik. Aeg aias. Maakodu 2007, nr 8. rubriik Miks ja kuidas. Päikese- ja lillekellade ajaloost. [...]"Olemas on isegi tasku-päikesekellad. Nende kuju varieerub kerajast kuni lahtikäivat portsigarit meenutavani. Viimast kasutati eriti laialdaselt ja see oli lihtsa tööpõhimõttega: avatud karp andis vaatajale kaks päikesekella - horisontaalse ning vertikaalse. Kui kell õnnestus seada nii, et mõlemad kellad näitasid sama aega, oligi kohalik päikeseaeg leitud. Sellega sai määrata ka põhja-lõuna suunda ning isegi geograafilist laiust."

Päikesekellad kogu maailmast.

Valetaja päikesekell.

Vertikaalsed kellad.

Lihtsa päikesekella valmistamine.

Eesti päikesekellad

Kuukell

Linne lillekell
Lilled - ajanäitajad lillekellale

Aiamööbel ja õueprojektid

2009-10-05T03:21:00.000-07:00

Alex Ward ja Nick Gibbs. Aiamööbel ja õueprojektid. 20 lihtsat nädalavahetusprojekti oma aia kaunistamiseks. Sinisukk, 2005. Tõlkinud Eve Rütel.
Raamatu tutvustus väidab, et selle raamatu projektide teostamiseks pole vaja eelnevat puutöökogemust. Naisterahvana, kelle sellesisulised oskused on üsna alla igasugust arvestavat keskmist, ma selle väitega nõus poleks. Tõsi küll, sissejuhatavas osas tutvustatakse nii tööriistu kui -võtteid. Piisava keskendumisvõime puhul saaks ehk hakkama ka. Kõik see ei kahanda sugugi väljapakutud projektide väärtust. Peatükk inspiratsioon ja projektid juhatab taimekastide ja lillepottide maailma. Peatüki alguses on ära toodud plusspunktid ja alljärgnevas lõigus need ka lahti kirjutatud. Taimekastid: ruumisäästlikud, teisaldatavad, püsiva temaatikaga, võivad olla kasulikud ka putukatõrjevahenditena, kui kasutada vastavaid taimi.(nt Iminõges, kirbumünt, sidrunpuju). Võrreldakse taimekastide tüüpe ja materjale nende vastupidavuse, kaalu, külmakindluse, vee säilitamise ja maksumuse järgi. Ja esimene projekt on klassikaline taimekast.
Kõik projektid on varustatud materjali jm loendiga ja üksikasjaliste juhenditega (k a fotod).
Teemad:
Taimekastid ja lillepotid
Ajaveetmine ja einestamine
Ruumijagamine ja läbipääsud
Looduse ligimeelitajad
Vaba aeg

Leidsin ühe projekti, mis tundus mulle nii vahva kui ka jõukohane. Siin on osaline pilt.

Aed läheb talvepuhkusele

2009-10-02T00:54:00.000-07:00

2007.a. Maakodu nr 11 räägib läbi mitme artikli aia puhkeperioodist talvel. Millal ja kuidas ja millega katta. Esimene pikem selleteemaline lugu on kirjutatud Ahto Ruudu nõuannete põhjal. Kivi-Lillemäe talus kasvab umbes 600 nimetust taimi. (Talu kodulehekülg aadressil http://kivilill.pri.ee/)

Juttu tuleb sellest millal on õige aeg taimed kinni katta. Milliseid materjale varuda. Eraldi on juttu mägitaimedest, püsililledest, elulõngadest, okaspuudest, lehtpõõsastest ja abinõudest näriliste tõrjeks. Kaja Kurg "Aed läheb talvepuhkusele" Fotod Tiit Koha. Maakodu nr 11. lk 43-49. Samast numbrist saab lugeda rooside katmisest talveks. Else Liventaal "Aitame roosidel talvituda" Fotod Krista Kirotar. lk50-51. Rubriigist miks ja kuidas Jaan Mettik "Peenralt tuppa või keldrisse". Daaliad, tõrvikliiliad, fuksiad, inglitrompetid, rosmariinid, ahtalehine käokuld, kannad.

Rein Sander. Metsast aeda

2009-10-01T08:16:00.000-07:00

Aianduse ajalugu räägib sellest, et esimesed püsikud meie aedades olid ravimtaimed. (P.Alanko) Paljud aednikud kasutavad loodusest toodud taimi oma aedade ilmestamiseks. 2008.a. kirjastuse Maalehe Raamat sarja Arukale aednikule avaraamat on Metsast aeda. Autoriks Rein Sander. 2008. (Fotod Rein Sander). Raamatu kaanekujundusele võiks ehk ette heita mõningast ilmetust, aga sisu on esitatud lihtsalt ja illustreeritud kaunite fotodega.
Kubja ürditalu peremees, bioloog ja kirjamees Rein Sander on kokku pannud raamatu taimedest, mida võiksime metsast ja niidult oma aeda tuua.

"See raamat tutvustab nappi kolmandikku omamaistest taimeliikidest, mis haljastusse sobivad. Olen valinud vaid need püsikud, mida ise kasvatan või olen kasvatanud- neid tunnen ma kõige paremini." (R.S) Taimetutvustuste lõppu on kirjutatud peatükk "Loodusaed lumest lumeni", mis on abiks aiakujundajale, eriti neile, kel metsaserv ja niidunõlv omast käest võtta.
Kubja ürditalust on võimalik pikemalt lugeda ka ajakirjast Maakodu 2007, nr 12 lk. 50-55.

Loe lisaks:
Toomas Kukk. Eesti taimede kukeaabits, Varrak, 2004
Urve Pihlik. Ravimtaimed aias, Ajakirjade Kirjastus, 2008
Arne Teder; Toomas Kukk. Väike niidutaimede raamat, Maalhe Raamat, 2006

Ablogi

2009-09-29T10:23:00.000-07:00

Ma loen end algajaks (hobi)aednikuks, kes elab (ikka veel) linnas. Minu kodu, minu mets ning minu meri algavad koduväravast ja on võtnud väikese aia kuju.

Ablogi sai loodud ühe eesmärgiga - abiks algajale ja abiks aednikule.

Eestis ilmub üsna häid aiaraamatuid ja vahel tahaks neist rohkem teada kui raamatupoe kodulehekülg seda võimaldab. Kõnelemata ajakirjadest, aiablogidest ja portaalidest.
Last but not least - raamatukogu ja loomulikult Tartu Linnaraamatukogu! http://www.luts.ee/
Meie aiandusalane kirjanduse valik võib silme eest võtta KUI need kokku koguda. (Viimast on mõistagi raske teha, sest enamasti on nad välja laenutatud.)

Raamatuid tutvustades lähtusin oma aiast, mis on väike osa linnamaja krundist, millel paikneb kaks maja, kaks õunapuud, mustuhat garaazi (tegelikult küll ainult 3 või 2) ja kuuri, ohtralt autosid, kelle omanikke ma päris täpselt ei tunne jne jne.
Ja probleemidest, mis on tegelikult lahendused (seda kinnitab suur osa autoreid!).
Aiandus on põnev. Viitan siinkohal raamatu 1000 ideed koduaeda autorile, kes kinnitab, et aednikud on külalislahked ja helded. Üks osa neist on võtnud nõuks oma kogemusi jagada, olgem tänulikud :)

Küsimus: Mida rohkem sa ära võtad, seda suuremaks see muutub?
Vastusevariandid:
a. auk.
b. aed

Head lugemist!

Teised aiaraamatutest:

Inspiratsiooniks

2009-09-28T06:46:00.000-07:00

Stafford Cliff. 1000 ideed aeda, Kirjastus Maalehe Raamat, 2007
Raamatu tänuavalduste osas kirjutab autor: "Aednike juures on just kõige ilusam nende külalislahkus. Enamik suurepäraseid aedu, kus iganes need asuvad, on pungil ideid, mis ootavad nautimist, ülevõtmist ja taaskasutamist. Tegelikult võib selles isegi näha aianduse kogu mõtet - standardse vormi tõlgendamist oma isikust lähtudes. Kui välja arvata tõsiasi, et miski pole standardne. Ringi vaadates näed selgelt, et asju avastatakse pidevalt uuesti - tooteid, konseptsioone, tehnoloogiat. Aiakujundajad kuuluvad kõige loovamatae inimeste hulka ning nende ülesanne on võib olla kõige keerulisem, sest nad tegelevad niivõrd ettearvamatute elementidega nagu taimed, mis muutuvad nädalast nädalasse, aastast aastasse. Võib olla seetõttu ongi aiandus nii erutav, nii suurt tuska tekitav, jõupüüdlusi nii rikkalikult ära tasuv."

Peale pildiosa saab vaadata ka raamatu lõppu lisatud kasulikke aadresse, suurem osa neist on aiakujundusega seotud onlineärid.

Teie Aed uueks.

2009-09-28T04:43:00.000-07:00

Kirjastuse Maalehe Raamat poolt 2001.a. välja antud Liz Dobbs ja Sarah Wood. Teie aed uueks. Täielik aia ümberkujundamise õpetus. Tõlkinud Virve Roost.
Tõlkija saatesõna hoiatab, et raamat on mõeldud eelkõige mõõdukalt sooja kliimaga ala jaoks ja soovitab tutvuda raamatu lõpuosas asuva taimede loendiga. Loendis on märgitud, millised taimed ei ole meil talvekindlad. Vaatamata sellele, et raamat on välja antud kaheksa aastat tagasi, on tegemist tõhusa abiga algajale aednikule. Mõned ideed, mis aastaid tagasi olid uuenduslikud, on nüüdseks muutunud enesestmõistetavaks. Raamatut tasub lugeda eriti neil, kes tahaksid oma olemasolevat aeda ümberkujundada või neil, kes on saanud ootamatult aednikuks. Kiirlahenduste peatükist võib nt leida ideid, kuidas kaunistada seinu või vanu müüre, mis aia üldmuljet varjutama kipuvad. Püsilahenduste peatükis lahatakse erinevaid aiatüüpe, nt igava kujuga aed või töömahukas aed. Juttu on värvide koosmõjust ja pakutakse abi ülekasvanud põõsaste, puude või ka bordüüride puhul. Nagu ka Virve Roost oma järelsõnas ütleb, raamat on kirjutatud lihtsas keeles ja võib olla ka hea lugemisvara mistahes aiahuvilisele.

SISUKORD

Olukorra hindamine
Kiirlahendid
Püsilahendused
Aiastiili kujundamine
Aiatöö põhitõed

Mõned nipid raamatust:

*Talvel on kergem näha, millised strukturaalsed muudatused on vajalikud.
*Kui teil on pikk kitsas aed, siis on üks võimalus seda veelgi rõhutada - muutke mururiba kitsamaks nii, et see näiks veelgi pikem ja pange selle lõppu mingi silmapaistev aktsent - siis on kogu aed üksainus visuaalne avaldus
*Kui teil on õnne ja teie krundiga piirneb ilus maastiks, kasutage jaapanlaste nn laenatud maastiku võtet ja avage sellele vaade oma aiast
Kuure peetakse sageli igavateks ja inetuteks ning need surutakse kuhugi aianurka. Kuur võib aga olla staarirollis, kui see on huvitavalt värvitud ja kaunistatud võre ning õitsvate ronitaimedega
*Võreseinad ja läbinähtavad tarad annavad kõige lihtsama efekti, võimaldades pilku ka nende taha heita ja säilitades nii avarustunde

Robert Piir. Vähetuntud marjad aias.

2009-09-28T01:23:00.000-07:00

Robert Piiri marjaraamat kuulub minu soovitusnimestiku tippu. Nagu raamatu tagakaane kokkuvõte ütleb: "Raamat on mõeldud hobiaednikele silmaringi laiendamiseks ning katsetamiseks, seega igale taimesõbrale. Siin on kirjeldatud kümmet marjakultuuri, millest kui dekoratiivpõõsastest on ka varem ehk juba kuuldud, kuid nendest kui marjapõõsastest on harva juttu olnud. Raamatus kirjeldatakse kultuuri päritolu, bioloogiat, paljundamisvõtteid, hooldamist, viljade keemilist koostist, nende tervishoiulist väärtust ja kasutamist."

Mõned selle raamatu marjapõõsad kasvavad minu koduaias nagu südajas aktiniidia ja Hiina sidrunväädik. Toompihlakas on minu kodukandis, Pärnumaal väga laialt levinud ja isa kasutab selle marju sõstramahla maitsetamiseks.

Raamatu väärtus on põhjalikkus ja autori kogemus. Alustades süstemaatikast, räägitakse sordiaretustest, looduslikust levist ja bioloogilistest iseärasustest, paljundamisest, kasvunõuetest aias ja iga taimekultuuri vaadeldakse ka sellest seisukohast, kas meie kliimatingimustes oleks võimalik ka istandusi rajada. Lisaks kasutamisvõimalused, raviomadused ja lihtsad retseptid sissetegemiseks.
SISUKORD
Aktiniidiad
Hiina sidrunväädik
Sinine kuslapuu
Toompihlakad
Kuldsõstrad
Kibuvitsad
Hõbepuud
Leedrid
Kirss-kontpuu
Lodjapuu

Aed pottides. Konteineraiandus

2009-09-24T03:27:00.000-07:00

Suurem osa aiaraamatute autoritest kinnitab teile, et see pole oluline milliseks teie aed kujuneb, oluline on luua just selline aed nagu teile meeldib. Agneta Ullennius. Aed pottides. Konteineraiandus ehk aed pottides annab suurepärase võimaluse hakata aednikuks linnakorteri kitsal rõdul või oma kodutrepil, eksperimenteerida värvide ja kooslustega. Siit leiab nõuandeid ka juba teada ja tuntud taimede kohta nagu nt pelargoonid ja liiliad. Agneta Ullenius juhib tähelepanu ka lõhnavalikule :)
Väga lohutav oli lugeda, et liiliat saab potis edukamalt kasvatada kui aias, kus talvekülm või seisev vesi võivad sibulaid kahjustada. Või et hosta, mis meie aedades kipub tigude lemmikpala olema, sobib suurepäraselt potis kasvatamiseks. "Esimene reegel on: kõike saab potis kasvatada, kui on piisavalt ruumi" (A.U.)

Raamat on jagatud aastaaegade järgi ja nii nagu kaanetutvustus lubab - siia on kogutud parimad nõuanded. Plussiks on ka igasugused ostualased nõuanded (potimood, kuidas valida sobivat taime, millises suuruses jne). Lisatud on taimede nimestikud vastvalt kasvutingimustele. Eraldi on kirjutatud kasvatusnõuanded allergikutele. Raamat on illustreeritud arvukate fotodega. (autoriks Janne Bengtsson ja Ica Bokförlag).

SISUKORD
MINU MINIAED
KEVADINE STARTspan style="font-size:85%;">Võõrasemad halladest suveni
Kevadistesse pottidesse istutamin
Sobivamad kevadised potitaimed
SUVERÕÕM
Ronitaimed, põõsad ja väikesed puud
Suvistesse pottidesse istutamine
Ostunõuandeid
Päikeselise koha taimed
Poolvarju- ja varjutaimed
Suve lõhn
Potid
Mõtteid värvidest
Kasvatusnõuanded allergikutele
Roosid
Elulõngad
Liiliad
Kõrrelised
Inglitrompetid
Pelargoonid - terve avastamist vääriv maailm
Fuksiad
Rippuv/roniv aed
Söödava kasvatamine potis
Õied taldrikul
Potitaime kahjurid
SÜGISLÕÕM
Sügispottide jaoks
Talvitaminespan style="font-size:85%;">Ürdiaed kolib siseruumi
Ettevalmistused kevadõitsemiseks

Loe lisaks:
Lena Draemus-Aberg. Suvised potililled. Täitunud unelmad. Sinisukk, 2001.

Kaja Kurg Värsked värvid amplis ja lillekastis Maakodu, 2006, nr5 lk 42

Ave Visnapuu Sibulad kevadeks valmis (sibullillede kasvatamine rõdukastis ja konteineris) Maakodu 2006, nr 9 lk 58-60

Pinnakattetaimed

2009-09-23T07:30:00.000-07:00

Aarne Kähr. Pinnakattetaimed.
Pinnakattetaimedest räägitakse põgusalt mitmes käsiraamatus. Viimastel aastatel järjest rohkem. See väike raamat on tõhusaks teejuhiks igale aednikule. Nagu autorgi ütleb, et ilma pinnakattetaimedeta pole võimalik rajada ühtegi aeda. Nad võivad olla suurepäraseks alternatiiviks murule või rõõmustada silma ka talvisel ajal. Arne Kähr käsitleb oma raamatus põhiliselt madalakasvulisi püsililli, jagab nõuandeid pinnakattekõrreliste, -sõnajalgade ja madalate põõsaste kohta. Üheks valikupõhimõtteks on ka käsitletud liikide talvekindlus.
Iga valitud taime kohta saab lugeda tema nime tähendust, veidi ajaloost, kasvatamisest, paljundamisest, ülevaade Eestis kasvatamiseks sobivatest sortidest ja punktina on lisatud head naabrid või tavapärasest erinev kasutusviis.

Sel sügisel jagas mu hea sõber mulle mõned põnevad mägisibulad ja seetõttu valisin raamatust just seda taime puudutava katke: "Ladinakeelne Sempervivum tähendab alati elavat. Saksa keeles on mägisibula nimeks Dachwurz, Hauswurz, mis tähendab katuse- või majajuurt. Need nimed tulenevad ebausust: arvati, et katusele istutatud mägisibul kaitseb maja pikse eest. Juba 9.sajandil andis Karl Suur oma teoses "Capitulare de Villis" täpsed juhised, kuidas istutada mägisibulad katusele pikselöögi ärahoidmiseks ja rääkis mägisibulate raviomadusest. Keskajal kasvatati mägisibulaid Lääne-Euroopa mades ka erosiooni ärahoidmiseks. [...]"
Põnev on ka teada saada, et Kagu-Eesti kuivadel liivastel aladel kasvab mägisibulate lähedane sugulane võsu-liivsibul (vt http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vliivsib.htm).
Mägisibulate sordiaretusest rääkides viitab autor viitab Eesti mägisibulate kollektsioonile Arnold Hannusti aias. Sortidest tõstab Arne Kähr esile Arnold Hannusti poolt aretatud sorti "Lee" ja Elva.
Veel mõned näpunäited:
Mägisibulate kasvule aitavad kaasa ka kivid: päikese käes kuumeneds praevad need taimi värvilisemaks.
Rahvameditsiinis võib mägisibula lehti kasutada kogu kasvuperioodi jooksul.

Raamatu lõpulehekülgedel on soovitatud taimi erinevate kasvutingimuste jaoks ning on ära toodud olulisemate pinnakattetaimede kõrgused.

"Pinnakattetaimed" on ilmunud sarjas "100 taime "
AS Ajakirjade Kirjastus
Kujundaja Einike Soosaar
Fotod: Ann Tenno, Sulev Savisaar, Rein Kuresoo, Taavi Tuulik, Aarne Kähr, Anne Kähr, Prrit Grepp, Anu Jõesaar, Kaido Kasak.

Loe lisaks:

Kukeharjadest ja mägisibulatest Kirjutab Arnold Hannust 2006.a. Maakodu juuninumbris.

P.A. Kapписонова. Почвопокровные растения. Москва 2006

Samalt autorilt loe lisaks ajakirjast Kodukiri:
http://www.kodukiri.ee/artikkel.php?autor=Aarne+K%E4hr
"Aedniku aastaring", 2009
"Hostad" , 2009
"Varjutaimed", 2006
"Kõrgekasvulised püsililled",

Lisalugemist. Ravimtaimed. The Ultimate Herb Book

2009-09-07T04:34:00.000-07:00

Antony Atha. The Ultimate Herb Book. [the definitive guide to growing and using over 200 herbs] London, 2001
http://ester.utlib.ee/record=b2030979~S1*est
Põhjalikult illustreeritud raamat ravimtaimedest. Sissejuhatav osa räägib ravimtaimede ajaloost, põgusalt taimedega ravitsejatest, ravimtaimede tähtsusest. Raamatu järgmine osa on pühendatud aia rajamisele. Juttu on formaalsest (põhineb alati geomeetrilisel vormil) ja mitteformaalsest aiakujundusest, potager köögiviljaaaiast. Eraldi kõneldakse köögitaimedest nin erinevate kasvunõuetega taimedest. Iga peatüki lõpus on ka soovitatavate taimede ladinakeelne nimekiri. Raamat sisaldab traditsioonilisi nõuandeid külvamiseks, istutamiseks, kogumiseks ja kuivatamiseks.

Taimekataloog (lk 89-320)on järjestatud ladinakeelsete nimede järgi. Iga kirjeldus kõneleb veidi selle taime ajaloost. Iga sissekande lõpus on ära toodud kasvutingimused, kasutusala, päritolu, õitseaeg, kasvutsoon, kõrgus, sugukond. Lehekülje ülaservas näitavad sümbolid kas tegemist on dekoratiivse või hästilõhnava või kas antud taim on tänapäeva meditsiinis kasutusel jne.
Allpool toodud link võimaldab põgusat ülevaadet raamatust.

http://www.amazon.com/Ultimate-Herb-Book-Definitive-Growing/dp/1855859033#reader

Jaanus Järva "Kes aias, kes aias?"

2009-08-21T03:05:00.000-07:00

"Üldiselt ei tohiks me isegi oma aias käituda reegli"mida ei tunne, seda tapa" järgi, sest teadmatus ei ole mitte voorus, vaid hoopis nuhtlus" (lk 27)

Kui te olete pühendunud ent algaja aednik, siis ei tee paha veidi uurida, kes teie aeda asustab.
Jaanus Järva raamat "Kes aias, kes aias?"(kirjastus Tammeraamat, 2006), püsib minu aiaraamatute edetabeli esikümnes.
Haarasin selle raamatu järele siis, kui tigude ja lehetäide hulk minu aias oli saavutamas kriitilist piiri. (mitte küll veel taimede, aga küll minu enese jaoks). Mulle meeldib selle raamatu kujundus, fotode valik ja lihtne, informatiivne tekst. Raamat on jaotatud neljaks osaks:

rohudžungel,
mullal ja mulla all,
sulelised aiaasukad,
neljajalgsed maal ja õhus.

Rohudžungel annab ülevaate ämblike, herilaste, lehetäide, lepatriinude ja liblikate elust. Sain teada, et lehetäid kuuluvad sarnastiivaliste seltsi (tuntumad esindajad on tsikaadid), et nad ei sirista (kahjuks), et neil on maailmas umbes 20 000 liiki sugulasi! (Õnneks leidub igal sammul neid, kes tahaks lehetäid nahka panna. Näiteks ühe lepatriinu vastse päevanorm on ligi 100 valmikut või 300 vastset.) Sain vastuse sellele, miks minu päevakübarad on kogu hilissuve hõivatud liblikate poolt. Nimelt langeb nende õitsemisaeg kokku admiralide, leinaliblikate, päevapaabusilmade jt suurte päevaliblikate valmikute tipp-perioodiga. (lk 31)
Peatükk mullal ja mulla all räägib konnadest, muttidest, tigudest, vihmaussidest ja kakanditest. Lohutuseks kõigile muttidega võitlejatele - tegelikult toob mutt aednikule rohkem kasu kui kahju. Kolmas peatükk räägib lindudest ja sealhulgas pole vähe tähtis nende talvine toidulaud. Viimane peatükk on pühendatud nahkhiirtele, sisalikele, karihiirtele, oravatele ja siilidele.
"Kes aias, kes aias?" on kasulik kõigile, kel bioloogiatund aastate taha maha jäänud. Muhe ja mõnus lugemine pikkadel sügisõhtutel nii suurtele kui väikestele. Hea aeg järgmist aiahooaega planeerides arvestada kõikvõimalike uute liitlaste või vanade kaaslastega.

Loe lisaks:

Maakodu 2006, nr. 5 lk 27-31. Jaan Mettik "Õielt õiele lendavad õied". Fotod Sven Arbet. (Ükski putukas ei kuulu kindlamalt suve juurde kui liblikas. Mis on põhjuseks, et liblikad mõnda aeda armastavad, mõnda aga mitte?)

P S 2011. Mutid. (lk 41-44 "Muti ablas elu")
Kuna varasematel aastatel ei ole minu ja muttide teed aias ristunud, siis ma sellest peatükist libisesin üle. Nüüd aga maal vanemate juures uut tiigipeenart luues tekkis huvi, et kes ja miks ja kuidas.

* mutt on levinud kogu Eesti mandriosas, kuid mitte lääne saartel
*mutimullahunnikud on muti jaoks käikude kindlustamiseks kõlbmatu kohev muld, see lükatakse maapinnale.
*nende hunnikute kaudu käib ka käikude õhutamine ja need on ka muti prügikastid.
*kuhilate rida näitab käikude ulatust ja suunda.
*suurem osa käikudest asetseb kuni 15 cm sügavusel, kuid mõned võivad ulatuda ka poole meetri sügavusele.
*mutikäigud jagunevad otstarbe järgi kaheks: jahikäigud ja peakäigud. Viimased on eelkõige pesakäikud ja jahikäikude vahelised ühendusteed, mida kasutavad paljud mutiperekonnad. ! neid käike on maapinnalt raske avastada, sest puuduvad kuhilad.
*jahikäigud on tavaliselt ajutised ning neid kasutab ainult üks indiviid, nende kaevamisel tekivadki mutimullahunnikud.
*kogu käikude süsteem võib olla 100-200 m pikk.
*peale nimetatud käikude on seal veel puhkamispaigad ja pesa, kuhu on kuhjatud kuivanud lehti
*lisaks veel nn sekundaarsed kambrid, kuhu aeg-ajalt kogutakse toiduvarusid.
*mutt on võimeline kaevama ligi 20 m päevas
*käikudes võib ta liikuda 1m/s
*mutt peab ööpäevas sööma oma kehakaalu jagu toitu, millest 90% moodustavad vihmaussid
*mutid on tundlikud vibratsiooni suhtes, inimese või koera liikumist tajuvad juba kaugelt

millega peletada? Jaanus Järva soovitab sibullilli nagu nt liiliad või sügislilled.

2009-08-21T03:04:00.000-07:00